Kaia Iva: pensionireform – kellele seda vaja on?

Kaia Iva

sotsiaalkaitseminister

Nii nagu iga inimene, mõtleb ka riik tulevikule ja teeb otsuseid, mis kindlustaksid inimestele võimalikult hea ja õiglasevanaduspõlve. Seetõttu on käsil pensionisüsteemi reformimine, mille eesmärgiks on anda kõigile kindlustunne, et nad on ka vanemas eas vaesuse eest kaitstud.

Nagu igal pool Euroopas, nii vananeb elanikkond ka Eestis: kui praegu on ühe pensionäri kohta 2 töötajat, siis aastal 2050 on ühe pensionäri kohta hinnanguliselt 1,3 töötajat. Esimese samba pensionid makstakse välja samal ajal töötava elanikkonna maksudest – kui me pensionisüsteemi ei reformiks, oleks tulevikus veelgi raskem tagada kõigile inimväärne pension.

Kehtivas pensionivalemis sõltub inimese pension väga palju tema palga suurusestning staaži osa jääb järjest väiksemaks. Sellise pensionisüsteemi jätkudes võimenduksid väiksed palgad väga väikestes pensionites – nii saaksid töökad, kuid tänasel päeval madalat palka saavad inimesed pensioni, mis on absoluutse vaesuse piirilning nad peaksid äraelamiseks taotlema riigilt sotsiaaltoetust. Ning seda hoolimata sellest, et nad on 40 aastat tööd teinud. See poleks aus ega väärikas.

Seepärast otsustasime reformida I samba pensionit: muuta pensionivalemit, võimaldada pensionile minna paindlikult ning siduda alates 2027. aastast pensioniiga oodatava keskmise elueaga.

Pensionireformiga soovime pakkuda tulevastele pensionäridele inimväärset ja solidaarsemat pensioni, mis arvestaks palga suuruse kõrval ka nende tööstaaži. Eestis on väga palju tublisid töötajaid, kelle panuseta me hakkama ei saaks. Inimesed, kes ustavalt töötavad aastakümneid, aga saavad madalamat palka.Praeguse süsteemi jätkudes oleks neil oht sattuda vaesuseriski. Riigina hindame väga seda aega, mida inimesed on panustanud ja teinud tööd. Seega 2021. aastast hakkame töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel arvestama rohkem töötatud aastaid. Täielik üleminek staažiosale toimub plaanide järgi 2037. aastast. Enne seda on kavas üleminekuperiood, mille käigus kogutakse pool palgast sõltuvat kindlustusosa ja pool staažiosa.

Pensionireformiga tahame anda inimestele rohkem vabadust oma pensionit puudutavate otsuste tegemisel. Muudatuste jõustudes saab igaüks ise valida pensionile mineku ea kuni 5 aastat enne ametlikku vanaduspensioniiga, saada pensionit osaliselt, lasta oma pensioni maksmine peatada ja sobival hetkel taas jätkata ilma, et ta kokkuvõttes rahaliselt kaotaks. Tõsi, varem pensionile minekuks on täiendavad staažinõuded. Selleks, et minna viis aastat enne pensioniiga pensionile, on staažinõue 40 aastat; et minna neli aastat enne, on staažinõue 35 aastat.

Kolm aastat varem on staažinõue 30 aastat, kaks aastat enne on staažinõue 25 aastat, üks aasta enne tavapärast pensioniiga on staažinõue 20 aastat. Tekib ka õigus jääda varem pensionile ja töötada samal ajal. Kehtiva korra juures töötamise õigust ei ole, kui oled enne tähtaega pensionile jäänud.Arvestades demograafilist olukorda ning sellest tulenevat tööjõu vähenemist,on vaja, et ka vanemaealistel inimestel, kes suudavad ja tahavad töötada, oleks võimalik seda teha nii osa- kui täisajaga. Nende kogemus ja panus onmeile kõigile rikkuseks. Seetõttu on paindlikum süsteem äärmiselt oluline.

2027. aastast seotakse pensioniiga keskmise oodatava elueaga. Nii on pensionisüsteem kooskõlas demograafiliste arengutega ja rahvaarvu vähenedes on võimalik ära hoida pensionite vähenemine. Pensioniea arvestamisel vaadatakse oodatava eluea viie aasta keskmist muutust ning on garantii, et pensioniiga ei saa tõusta üle kolme kuu aasta kohta. Pensionile jäämise aeg teatatakse inimestele ette kaks aastat – nii ei tule see kellelegi üllatusena.

Uue pensionisüsteemi korral hakkab küll I samba pensioni suurus alates 2037. aastast sõltuma töötatud ajast, ent pensioni seos palgaga jääb ometi II samba kaudu alles. II sammas on kohustuslik kõigile, kes on sündinud 1983. aastal või hiljem. Aastatel 1970-1982 sündinutele avatakse uuesti II sambaga liitumise võimalus. See on vabatahtlik liitumine, kuid kui juba on liitutud, siis enam seda ümber pöörata ei saa. Varem sündinutele liitumist ei avata, sest nad ei jõuaks teise sambasse piisavalt pensionivara koguda. Inimestele, keda pensioni arvutusvalemi muutmine oluliselt puudutab, on teise sambaga liitumine kohustuslik ja seeläbi on palgakomponendi mõju arvestatav. Seega motiveerib ka uus pensionisüsteem jätkuvalt ausalt makse maksma.

Keegi ei pea aga muretsema, et nende juba kogutud osakud kuhugi kaoksid.Plaanitud muutused pensionivalemis puudutavad üksnes osakute kogumist edaspidi, seni kogutut ümber ei arvutata.Uus pensionivalem hakkab täies mahus rakenduma neile, kes pole veel sündinud või käivad praegu lasteaias ning sisenevad tööjõuturule 2037. aastast. Aastatel 2021-2036 on osakute arvutamisel üleminekuperiood.

Praegune pensionireform pole aga ainus võimalus. On ka alternatiivseid lahendusi, näiteks võidakse tulevikus suurendada tööjõumakse, rahastada pensione riigilaenudest, maksta väiksemaid pensione ja lisaks ka igakuiseid sotsiaaltoetusi. Aga ükski nendest lahendustest poleks jätkusuutlik ning paneks suure koorma tulevastele põlvkondadele. Meie eesmärk on ju see, et kõigil oleks tulevikus hea elada – nii vanadel kui noortel.