Edward Lucas: Suurbritannial on aeg võtta käsile rahapesu

Rünnaku korral kutsume teisi riike kiiresti endale appi. Meie oma probleemide parandamine on palju raskem. See tõdemus iseloomustab Lääne vastust Venemaa “hübriidsõjale” – hoogustuv segu küber-, diplomaatilistest, majanduslikest, sõjalistest ja propagandarünnakutest.

Suurbritannia kutsus pärast endise Briti luuraja tapmiskatset Salisburys eelmisel kuul liitlasi kiiresti liituma sümboolse, kuid muljetavaldava Vene luureohvitseride koordineeritud väljasaatmisega saatkondadest ja teistest diplomaatilistest esindustest. Vastus oli rahuldust pakkuv.

Nüüd aga seisavad Briti võimud silmitsi valusamate mittesümboolsete otsustega riigi rahandussüsteemi puhastamise kohta. Venemaalt ja mujalt pärit räpane raha omandab Londoni Citys ja kinnisvaraturu luksusliku serva kaudu auväärsuse.

Vabaühenduse Transparency International andmeil on Ühendkuningriigis kuritegelikul teel saadud rahaga ostetud viie miljardi USA dollari väärtuses vara, millest viiendik kuulub venelastele. Pankurid, juristid ja audiitorid on sellest tulutoovast ärist aastaid kasu lõiganud.

Probleemi tuum on osalise juriidilise vastutusega firmade kasusaajast omanike tuvastamine. Niinimetatud varifirmade anonüümsus on hälve aktsiaseltside algupärasest eesmärgist soodustada riskide võtmist ja investeeringuid.

Suurbritannia on püüdnud puhastada oma põhiterritooriumil asuvat režiimi, kuid niinimetatud krooni ülemereterritooriumid – endise Briti impeeriumi killud nagu Briti Neitsisaared – on säilitanud läbitungimatu salastatuse müüri avalikkuse küsimuste vastu, kellele kuuluvad seal registreeritud firmad. Läbiotsimisorderiga varustatud prokuröridel võib õnnestuda lõpuks mingeid vastuseid saada, kuid selleks ajaks on räpane raha sealt kadunud.

Londoni City ja seda alal hoidva offshorevõrgustiku puhastamine peaks olema Suurbritannia jaoks riikliku julgeoleku prioriteet. Räpane raha söövitab meie ühiskondlikku elu ja diskrediteerib meid meie liitlaste silmis. Kuidas me saame öelda Lätile, et ta peaks puhastama oma mitteresidentide hoiustele toetuva pangandussüsteemi, ja pidada oma vapratele ukrainlastest liitlastele loengut korruptsiooni teemal, kui me ei suuda langetada kodus poliitiliselt valusaid otsuseid?

Me edeneme teosammul. Valitsus on hilinenult rakendamas meetmeid õiguslünga vastu Šotimaal (millel on oma õigussüsteem). Välismaa rahapesijad on ära kasutanud Šoti piiratud vastutusega äripartnerluse mudelit, põllumeeste abistamiseks mõeldud sajandivanust skeemi.

Ühe sadat sellist äripartnerlust hõlmanud rahapesuskeemi raames liigutati kõigest nelja aasta jooksul 80 miljardi dollari väärtuses Venemaalt pärit raha. Tulevikus peab igaüks, kes soovib selliseid õiguslikke vahendeid kasutada, tõestama, et ta tegeleb äritegevusega Šotimaal.

Teise sammuna peavad Briti firmad edaspidi avalikustama oma tegeliku omaniku. Hiljem sel aastal muutub valeinfo edastamine varifirma omaniku kohta kuriteoks, mida on võimalik karistada piiramatu suurusega trahvi või kaheaastase vangistusega.

Sellest saab võimas heidutus Kremli semukapitalismi ülikonnastatud kaasosalistele. Paraku ei jõustu muudatus tõenäoliselt enne 2021. aastat. Valitsus lubab asutada hiljem sel aastal ka kinnisvaraomanike avaliku registri.

Me võime näha järgmist nihet sel nädalal, kui parlament arutab sanktsioone ja rahapesu käsitlevat seaduseelnõu. Konservatiivide mässulised saadikud ja opositsiooniparteid toetavad muudatust, mis sunniks valitsust nõudma krooni ülemereterritooriumitelt viimaks omanike avalikku registrit.

Kõik need reformid on tervitatavad, kuid skandaalselt hilinenud, ja nad annavad parima tulemuse, kui teised riigid järgivad meie eeskuju. USA osariigid nagu Wyoming on jätkuvalt mustad augud, kus on võimalik vähese hulga kontrollimata dokumentidega tühiste summade eest paari minutiga firmasid registreerida.

Kui me tõesti tahame, et Venemaa ja teised vastased meid tõsiselt võtaksid, peame esmalt näitama, et me võtame tõsiselt ka ennast. Lääs ei saa olla samaaegselt vapper ja ahne.

***

Edward Lucas on rahvusvaheliselt edukate raamatute “Uus külm sõda” ja “Pettus” autor ja ajakirjanik. Ta töötab Varssavis ja Washingtonis tegutseva mõttekoja Center for European Policy Analysis (CEPA) asepresidendina.