3

Lääne Raudtee riputas Facebooki raamatu vaidlusalusest Haapsalu raudteest

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Facebooki grupis Lääne Raudtee, mis loodi kajastamaks Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee taastamist, avaldati Aarne Taali raamat “Haapsalu raudtee”.

OÜ Taavi omanik Aarne Taal, kes ostis 1997. aastal riigilt Riisipere-Haapsalu raudteelõigu, kirjutas 2005. aastal raamatu, milles on kirjas tükike ajalugu alates raudtee erastamisest kuni selle sulgemiseni 2004. aastal.

Taal andis raamatu välja 2005. aastal.

Lisaks on Läänemaa Raudtee Facebooki lehel välja toodud fakte Riisipere-Rohuküla raudteelõigu tehnilise seisundi kohta enne erastamist ning erastamise ja eraomaniku tegevuse kokkuvõte raudtee konserveerimisel.

Riisipere-Haapsalu raudtee oli juba kaks aastat enne erastamist sisuliselt kasutamiskõlbmatu, märgitakse postituses.

Eesti Raudtee AS haldusnõukogu otsusel lõpetati alates 15.09.1995 reisijatevedu 1905. aastal rajatud Riisipere-Haapsalu lõigul. Raudtee seisukord oli reisijatele ohtlik ja kaubavedudeks sobimatu. 44-72% liipreist kõnealusel raudteelõigul olid kõdunenud. Täielikult oli amortiseerunud täiteballast; poolautomaatblokeeringu seadmed olid amortiseerunud 97% ulatuses. Raudtee taastamiseks vajaminev summa oli 90 miljonit krooni.

Teede-ja Sideministeerium teatas 25.09.1995, et Riisipere ja Haapsalu vahel asuva Riisipere-Taebla raudteelõigu tehniline seisukord seab ohtu reisijate elu ja tervise. See raudteelõik on ehitatud puitliipritele, millest 60% tuleb välja vahetada. 81% raudteelõigu rööbastest on R-43 tüüpi, mida enam ei toodeta. Nõutava investeeringu suurus raudteelõigu teemajanduse, side ja energeetika ning hoonete korrastamiseks oleks olnud 89,9 miljonit krooni.

Riigikogus 13.11.1995 toimunud infotunnis vastas regionaalminister Tiit Kubri küsimustele Riisipere-Haapsalu raudteelõigul reisirongiliikluse lõpetamise kohta. Ministri sõnul peatati Riisipere-Haapsalu raudteelõigul reisirongiliiklus raudteelõigu tehnilise seisundi vastavusse viimiseni ohutu liikluse ja tehnokasutuseeskirja nõuetega. Minister selgitas: „Mul on olemas õiend Eesti Raudteelt, milles on öeldud, et Haapsalu-Riisipere raudtee üldpikkus on 52,8 kilomeetrit, sellest 44 kilomeetrit vajab remonti. Kuid samal ajal olen saanud raudteelt ka sellist informatsiooni, et jätkub raudtee lagunemine ja kasutamiskõlbmatute liiprite arv ühe kilomeetri kohta ulatub kuni 60%-ni liiprite koguarvust“.

Eesti Raudtee haldusnõukogu esimees Mati Prints teatas 10.01.1996, et haldusnõukogu on teinud Teede- ja sideministeeriumile ettepaneku sulgeda lõplikult ka tehniliselt kõlbmatu Riisipere-Haapsalu vaheline raudtee, sh kaubaveoks. Mati Printsi sõnul ministeerium seda ettepanekut ei toetanud, mistõttu toimisid Riisipere-Haapsalu raudteel kaubaveod piltlikult öeldes viisil, kus rööpmeseadja käib rongi ees ja kontrollib, kas edasiliikumine on võimalik.
Teede- ja Sideministeerium ning Eesti Raudtee teatasid 07.01.1997, et otsustasid Haapsalu-Riisipere raudtee erastada. Erastamisagentuurile tehti ettepanek müügi korraldamiseks. Endise majandusministri Andres Lipstoki sõnul ei olnud erastamise eesmärk siiski selge, mistõttu leidis toonane majandusminister, et „Praegu paistab see halva asja enda kaelast ära lükkamisena.“.

Haapsalu raudtee, täpsemalt see, mis toimivast raudteetaristust veel alles oli, erastati Erastamisagentuuri poolt kaebajale 1997. a sügis-talvel ehk enam kui 2 aastat pärast reisirongiliikluse lõpetamist sellel raudteel. Taavi võttis varad üle 1998. a esimeses pooles.
Eesti Erastamisagentuur ja Osaühing Uuemõisa Taavi sõlmisid 12.12.1997 Riisipere‑Haapsalu raudteelõigu varade erastamise ostu-müügilepingu, mille hulka kuulus kogu raudteetrass ja seonduv taristu, sh muldkeha ning ballast (edaspidi ka raudteetamm) ja pealisehitis Riisipere-Haapsalu peateelõigul. Erastamislepingu kohaselt kohustus omanik raudteesse investeerima 540 000 krooni ja säilitama kaubarongiliikluse vähemalt 3 aasta jooksul. Erastamiskonkursile laekus 1 pakkumine, pakkumiste esitamiseks oli aega 1 kuu.
Erastamisagentuur teatas 06.05.1999, et kõik erastamislepingu järgsed investeerimiskohustused on ületatud.

Kuigi omanik oli kohustatud kaubavedusid korraldama 3 aastat, teostas omanik kaubavedusid 6 aastat. Pärast erastamist on Riisipere-Haapsalu raudteelõiku kaebaja investeeritud umbes 4 miljonit krooni.

Kui üldiselt sõitsid kaubarongid Eestis kiirusega ligi 80 km/h, siis Haapsalu raudtee kehvast tehnilisest olukorrast tingituna oli seal kiirus piiratud kuni 25 km/h-ni, kohati 15 km/h-ni. Seetõttu otsis omanik aastatel 1998-2004 pidevalt võimalusi täiendavate investeeringute kaasamiseks raudtee taastamiseks alates EASist kuni EL fondideni.

Vältimaks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale raudteeseaduses ette nähtud trahve seoses tehniliselt mittekorras taristuga ja rööbaste kui väärtuslikuma osa raudtee pealisehitisest vargust, taotles OÜ Haapsalu Raudtee[1] 13.05.2004 Raudteeinspektsioonilt kirjalikku nõusolekut raudtee liiprite ja raudteerööbaste demonteerimiseks. 27.05.2004 andis Raudteeinspektsioon kirjaliku nõusoleku Riisipere-Haapsalu peatee lammutamiseks. Raudteeinspektsiooni loal demonteeriti osaliselt Riisipere-Haapsalu peatee pealisehitis. Eemaldati amortiseerunud rööpad ja kõdunenud liiprid ning liiprid asetati muldkeha kõrvale.

Raudteetammi säilitamise eesmärgil rajati koostöös avaliku võimuga 2007. aastal raudteetammile kergliiklustee „Läänemaa Tervistee“, mille kasutamiseks ja korrashoiuks sõlmitud leping kestab kuni aastani 2021. Läänemaa Tervisetee kasutaja on OÜ-ga Taavi sõlmitud lepingu alusel Sihtasutus Põhja-Läänemaa Turismi- ja Spordiobjektide Halduskeskus Sihtasutus kanti äriregistrisse 22.04.2005 ning selle asutajad on lisaks OÜ-le Haapsalu Raudtee veel Haapsalu linn, Nissi vald, Ridala vald, Risti vald ja Taebla vald.

Haapsalu-Riisipere raudtee muldkehale rajatud kergliiklustee ehk rajatise tasuta kasutusse andmise lepingu kohaselt peab sihtasutus lepingu lõppedes Läänemaa Tervisetee Taavile tagastama. Sihtasutus on aastal 2006 saanud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt toetust 7,7 miljoni krooni raudteetammi kohandamiseks jalgrattateeks. Sihtasutusele andis tol ajal OÜ-le Haapsalu Raudtee kuulunud raudteetammi kohandamiseks jalgrattateeks, st Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt toetuse saanud projekti elluviimiseks õiguse OÜ Haapsalu Raudtee ja sihtasutuse vahel kehtinud avaliku kasutuse leping.
Seega on sihtasutus kui avaliku võimu esindaja tunnustanud järjepidevalt muldkeha õiguslikku staatust rajatisena EhS-i mõistes.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Ando
Ando

MKM kavatseb tammi Rail Balticu ehituseks ära vedada.

Marno
Marno

Vaene Taal! Raamatut lugedes tekib mulje, et riik pressis talle peale selle “kahjuliku” tehingu – 5000 EEK eest ostad ja hiljem saad metallist miljoneid. Miks miljonitest raamat ei räägi? Uhkest majast, Land Cruiseri I j ne?

to Marmo
to Marmo

Ega midagi,Sinu taset näitab see et,et maja ja auto omaminese eest peaks Taali vist Siberisse saatma.

wpDiscuz