Nädalavahetusel on paljudel inimestel kindlasti plaanis teha kodaias või maakodus koristustöid, põletada oksi ja panna püsti esimene grill. Et mõnus kevadine nädalavahetus ei lõppeks halvasti, tuleks tähele panna ja jälgida mõningaid nõudeid.
Enne lõkke tegemist tuleb uurida kohaliku omavalitsuse õigusakte – tiheasustusalal võib olla lõkke tegemine keelatud või siis on määratud, mida lõkkes põletada tohib.
Lõkkeaseme ümbrus tuleb hoida vähemalt poole meetri ulatuses puhas süttivast materjalist, et lahtine leek, kõrge temperatuur või sädemed seda ei süütaks. Näiteks võiks enne tule tegemist kasta lõkke ümbruse veega märjaks. Kindlasti tuleb lähedusse võtta kustutusvahendid.
Tuld võib teha tuulevaikuses või nõrga tuulega. Tuleks jälgida ka tuule suunda, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele või lõkke tegemisega kaasnev suits ei häiriks kaasinimesi.
Lõkkekoha ohutusvahemaad hoonetest ja metsast sõltuvad eelkõige lõkke suurusest. Alla ühemeetrise läbimõõduga lõke peab paiknema vähemalt 10 meetri kaugusel hoonetest ja metsast. Üle ühemeetrise läbimõõduga lõke peab paiknema vähemalt 15 meetri kaugusel hoonetest ja 20 meetri kaugusel metsast.
Lahtist tuld ei tohi jätta järelevalveta. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Viimasel nädalal toimus juba kümneid kulupõlenguid. Igasugune kulupõletamine on ohtlik ja kõikjal Eestis keelatud.
Kui lõke on siiski kontrolli alt väljunud, siis tuleb kiiresti eemale minna ja helistada Häirekeskuse telefonile 112.
Kindlasti tasuks külastada ka oma üksi elavaid vanemaid sugulasi ja aidata neid kevadtöödel, hoida silm peal lõkkel, parandada kaevukaas või tiigi purre. Viimastel aastatel on just vanemad inimesed oma kodus kõige sagedamini õnnetustesse sattunud.
Lauri Kool
Päästeameti kommunikatsiooninõunik
