13

Noarootsis lasti täna teine hunt

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Noarootsi jahimehed lastud hundiga. Foto: erakogu
Noarootsi jahimehed lastud hundiga. Foto: erakogu

Täna pärastlõunal lasksid Noarootsi jahimehed ajujahi käigus teise hundi, sellega on mõlemad keskkonnaametilt saadud eriload ära kasutatud.

Toivo Tulviku sõnul märgati hundi jälgi Noarootsis juba teisipäeva õhtul, kuid jälge ei õnnestunud kaua ajada, sest jäljed suundusid asfaldile ja kadusid. Täna hommikul, kui värsket lund oli juurde tulnud, läks Tulvik luuret tegema juba hommikul poole seitsme paiku.

„Hunt oli ringi liikunud nii umbes 15-16 kilomeetrit. Osa maad sai tal kannul olla autoga, osa tuli jala läbi võsa käia,“ rääkis Tulvik. Vahepeal viis hundi trajektoor ka naaberjahipiirkondadesse, kuid pööras jälle Noarootsi piirkonda tagasi. Pärast seda oli Tulvik koos partneriga veel kümmekond kilomeetrit kannul, kuni õnnestus ta lipuringi sisse saada.

„Ajasime kohe kokku 27 jahimeest,“ ütles Tulvik.
Esimese korraga pääses hunt ajujahi eest siiski minema. „Seal on hästi tihe ja roogu täis koht ja tal õnnestus minema lipsata. Aga suutsime mehed ümber kiirelt ümber paigutada ja saime ta Siidiküla bussipeatuse ja Noarootsi kiriku vahel kätte,“ rääkis Tulvik.
Hundilaskjaks oli seekord Noarootsi jahisektsiooni liige Mart Paalmäe.

Tulviku sõnul oli tegemist nooremat sorti emahundiga, kes paistis olema täie tervise juures. „Tema paariline lasti juba varem ära,“ lisas ta.

Sellega on mõlemad Noarootsi jahipiirkonnale antud eriload ära kasutatud.

Pärast intsidenti, kus hundid ründasid Noarootsis koera, on jahimehed pea iga päev käinud huntide jälgi ajamas. Tulviku sõnul selgus selle käigus, et Noarootsis liikus ringi koguni kaks karja. Inimestele pole hundid rohkem silma alla sattunud, kuid jäljed annavad tunnistust, et küla pole nad maha jätnud. „Nad on käinud vägagi majade ligidal. Tänagi läksid jäljed inimeste hoovist läbi – otse kuuri, garaaži ja maja vahelt,“ nentis Tulvik.

Siiski võib tema sõnul loota, et olukord muutub rahulikumaks. „Nad peavad varsti poegima hakkama. Nad peavad endale kõigepealt pesapaiga leidma ja pealegi me oleme neid nüüd nii palju häirinud, et ehk nad enam niimoodi inimeste külje alla ei tule. Aga eks me kindlasti jälgime olukorda,“ lubas Tuvlik.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Mittejahimees
Mittejahimees

kunagi poseerisid ka IIWW osalised fotodel koos (inim)trofeedega ja seda peeti äärmusliku yleoleku ja viha peegelduseks. ligilähedane oleks FB lihunike kogukond, kes jäädvustaks iga kord yhe selfi koos just veristatud isendiga. Peatoimetajale meeldivad just verise ohvri jäädvustamine esilehel… mis toimub?
olla uhke 25-kesi kambaka tegemise yle… lapsed võtavad eeskuju ja teeva seda koolis, ja siis me muretesme, kus kohast tuleb 🙂

hi-hii
hi-hii

Pole tõsi,et Eesti hunt on söönud ja mitteohtlik –Maalehes on artikkel.Metssigu pole võtta,kärntõbi kimbutab,pealegi on kütitud vanematest hunte,kelle noored pojad peavad ise endale kuskilt toitu kätte saama.On ka vassitud metsloomade arvuga,mis tõele ei vasta.

külades hundid
külades hundid

Miks peavad maal elavad inimesed taluma iga öist hundikarja saagijahti õuelt õuele, koerad, koduloomad, inimesed on hirmul, millal toimub järgmine ( laastamistöö) tapatöö ?!
Kitsetalled, põdravasikad, nende üles kasvamine jääb olematuks, sellise suure hundi arvukuse juures.
Koduloomi ei kasvatata hundisöödaks kindlasti mitte!!! Kahjuhüvitis ei ole lahendus.
Tõepoolest, miks peab nuruma hundiküttimise luba ametkonnalt? Kogukonnad selgitavad ammu juba selgelt, et huntide arv on talumatult suur ja võimalike kahjude ärahoidmiseks ja huntide arv tuleb talutavuse tasemele viia. Looduslik tasakaal on küll paigast ära praegu.

“Hundi teadmajatele ” õpiks kuulama hundiulgu….

Mittejahimees
Mittejahimees

näen 10…30 kitse läänemaal tee ääres toimetamas juba nädalaid, hunti ei kuskil. Lõpetame huntide eksisteerimise ja maainimene on rahul? mis liik siis järgmisena kärna käes vaevlema hakkab? koer hundi kätte/ette jääb on ju koera ja omaniku teema sama palju, kui hundi teema. Kus on kirjas, et peabki pudulojuseid metsa veerel riskivabalt kasvatama? aga tegelikult on ju nii mõnus inimesel oma karvast kätt igal looduse lehekyljel veriseks teha ja oma tahmist ikka lõpuni suruda…

Anders
Anders

Lillakalt rohelistele tuleb ka aju korraldada…

läänlane
läänlane

Sellepärast need vaesed loomad ongi tühja kõhuga sunnitud loomuvastaselt elamute ligi tulema, et neid on nii palju häiritud – jahimehed on nende toidulaua tühjaks kõmmutanud ja nüüd veel uhkeldavad, et sellise suure kambaga ühe vastu taas jõudu kasutasid. Inimesed, kasutage mõistust ja laske loodusel rahus olla! Ärge tapke metsloomi ja raiuge metsi nii palju, et metsloomadel oleks koht kus olla!!!

J t
J t

Tainas kui see vaene loom üks kord lapsel kõrist kinni on kes siis mõistust kasutab

nagu
nagu

tõsiselt ka mõtled nii või?See pole reaalne-maal,keset metsa elava inimesena ma kuskile minna ei julge(autot pole,aga vahel tahaks inimeste sekka)

Hunt
Hunt

Nüüd võib koerad jälle vabalt jooksma lasta.

Dilaila
Dilaila

Mik peaks koerad lahtiselt õues jooksma ?

Maalane
Maalane

Küsiks vastu-miks peaks maal koerad ainult ketis istuma? Ja kui uudiseid jälgid, siis viimasel ajal on hundid just õuedest ketikoeri murdnud-ketis olev loom ei saa isegi põgeneda! Kui mul on maal oma õu ja aed ümber, siis miks ei või mu koer seal ringi joosta? Aga hunti ju aed ei pea!

Tead,
Tead,

maal lubatakse koerad omapäi öösiti pissile

Hunt
Hunt

Ei oska sulle vastata, aga soovitan selle hundisaaga varasemate lugudega tutvuda. Leiad üsna lihtsalt vastuse oma küsimusele.

wpDiscuz