Teisipäeva hommikul külastas Briti saadik Theresa Bubbear oma saatjaskonnaga Läänemaa ühisgümnaasiumi ja pani proovile õpilaste teadmised Ühendkuningriigi kohta.
Briti saatkond tähistab 100 aasta täitumist Eesti ja Suurbritannia vahelise sõpruse algusest ja sel puhul teeb saatkond tiiru peale kogu Eestile, külastades pea kõiki Eesti linnu.
„Ma istun ju valdava osa ajast Tallinnas saatkonnas oma laua taga, aga me tahame teada, mida inimesed teistes Eesti linnades teevad ja mõtlevad,“ ütles saadik.
Alustuseks tutvustas Bubbear Briti saatkonna tööd Eestis. Saadiku sõnul elab Eestis praegu 1200 britti, lisaks neile teenib siin NATO pataljoni koosseisus 800 Briti sõdurit.
Saatkond on oma Eesti tuuri jaoks ette valmistanud ka väikse viktoriini küsimustega, mis markeerivad fakte, mis on Suurbritanniaga nö kokku laulatatud nagu näiteks Suurbritannia kuninganna Elizabeth II, Briti parlamendihoone ja Big Ben, jalgpall, mida mängib Briti saartel 11 miljonit inimest, tee, mida juuakse seal iga päev tööstuslikes kogustes ja Briti rahvustoit fish and chips. Kõige kiirema ja ka korrektse vastuse sai Briti popmuusikat puudutav küsimus, sest kes siis ei teaks Adele’i, David Bowiet ja Ed Sheeranit.
Saadikult endalt küsiti loomulikult Brexiti kohta, millised on suhted Šotimaa, Iirimaa ja Walesiga.
“Ma ei tea, milliseks kujunevad välistudengite jaoks õppimisvõimalused pärast Brexitit, aga me teeme kõik, et need võimalused säiliksid,” kinnitas Bubbear. Selles, et Brexit lõpuks ikkagi toimub, on saadik veendunud.
Bubbear vastas ka küsimusele Briti haridussüsteemi eripärade kohta. Suurbritannias jookseb tema sõnul oluline ja ka reaalelus tuntav joon riigi ja erakätes olevate koolide vahel. Suurbritannia parimatesse kõrgkoolidesse nagu näiteks Cambridge ja Oxford saavad sisse peamiselt ikkagi erakoolide õpilased. Nii erakoolis kui ka mainekates ülikoolides õppimine on ka väga kallis.
„Hariduse tase ja heasse ülikooli pääsemine sõltub väga suurel määral vanemate rahakoti suurusest,“ nentis saadik.
Et paremini illustreerida hea hariduse tähtsust Suurbritannias, tõi Bubbear näite, et umbes 90 protsenti valitsuse liikmetest on mõne erakooli kasvandikud.
Samal ajal toimus LÜGis veel üks Briti saatkonna korraldatud kohtumine – kahe Briti sõduriga, kes teenivad praegu NATO pataljoni koosseisus Tapal. LÜGi inglise keele õpetaja Jaana Maripuu sõnul kulges see igati mõnusas õhkkonnas.
„Sõdurid olid lõbusad ja tekitasid väga pingevaba õhustiku. Õpilased kuulasid huviga ja küsisid küsimusi,” ütles Maripuu.
Need kaks lõbusat sõdurit olid kapral Kristian Orton ja leitnant Sam Large, kes teenivad Tapal. Mõlemad pärit Walesist ja kuuluvad Briti Armee rügementi nimega Royal Welsh.
Sõdurid rääkisid, kuidas nad armeesse sattusid, kus nad on teeninud ja milline sõjaväelase elu on. Nad rääkisid ka sellest, kuidas Eesti väed nende vägesid Afganistaanis aitasid ja see on põhjus, miks nad siis praegu siin on.
Muidugi küsiti neilt, mis tunne üldse on lahinguväljal olla. “Ettearvamatu. Iial ei tea, mis juhtub, kuid meid on selleks treenitud,” kõlas vastus.
Veidi üllatuslikult selgus, et sõjaväelaste pered võivad sõduritega kaasa reisida, kui teenitakse parasjagu nii, nagu Briti väed Eestis teenitakse. Briti kaitsejõud aitavad sel juhul sõdurite peredel elukoha leidmise ja üüriga ning toetatakse ka laste haridust. Muidugi pereliikmed kardvavad oma sõduritest meeste, poega ja isade elu ja tervise pärast, kuid on nende üle ka uhked.
Selgus, et Eesti Briti sõduritele meeldib.
“Kliima on hea, inimesed räägivad hästi inglise keelt ja on sõbralikud,” seletasid nad.
Sõdurid tutvustasid ka oma vormiriietust ja relvastustki. Erilise tähelepanu osaliseks sai tseremoniaalne mõõk, mida kantakse pidulikel juhtudel.
Briti saadik kohtus täna ka Haapsalu linnapea Urmas Suklese ja piiskop Tiit Salumäega, volikogu liikmete, kohalike ettevõtjate ja Rotary klubi liikmetega. Ka külastab ta Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskust.
Kell 15 algab aga kultuurikeskuses ehtbritilik teepidu, mille krooniks on saadiku residentsi koka poolt valmistatud eriline tort.
Sissepääs peole on tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.
Fotod: Arvo Tarmula
