Nüüd on ta siis käes, see Eesti vabariigi juubelinädal, ja viimane aeg on pidustusteks sättima hakata. Kuigi juubel kestab veel terve aasta ja tegelikult kauemgi, lõppedes Tartu rahu väljakuulutamise tähistamisega 2020. aasta veebruaris, koonduvad kõige pidulikumad sündmused ikka sellele nädalale.
Täna on pilgud suunatud Haapsalule, kus antakse üle riigi kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiad. Preemiate üleandmine on presidendi vastuvõtu ja kaitsejõudude paraadiga võrreldes pisut väiksemat vastukaja saav ettevõtmine. Samas sobib Haapsalu just loomeinimeste võõrustamiseks; spordi aastapreemiate saajate seas on kaks siit pärit atleeti. Pealegi tuletab täna Lossiplatsil peetav kõnekoosolek meelde, et Eesti iseseisvumises oli Haapsalul mängida kaugelt suurem roll kui nii mõnelgi teisel linnal. Seda fakti pole me ise väga palju esile tõstnud ega enesereklaamis ära kasutanud.
Neljapäeval liigub riikliku juubelinädala kese Lõuna-Läänemaale, kust on sirgunud kaks Eesti riigivanemat – Jüri Uluots ja Jaan Teemant. Ministrid Kadri Simson ja Urve Palo seovad meeste fotokujudele kaela sinimustvalged sallid.
Kui kõik ministrid ja riigimehed kõrvale jätta, on just nädala teisel poolel põhjust igaühel meist piduriided kapist välja otsida. Seda isegi siis, kui postkasti pole potsatanud kutset vallavanema või presidendi vastuvõtule, sest pärjapanekuid, lipuheiskamisi ning kogukondlikke kontserte ja aktusi jagub igale poole.
Laupäeva õhtuks, kui lipud heisatud ja pärjad pandud, teeme valmis kiluvõileivad või -piruka ning küpsetame koogi ja sätime end teleka ette valmis. Sest siis algab see, mida on aasta otsa oodatud – presidendi vastuvõtt. On isegi tore, et Eesti vabariigi sünnipäev on talvel, sest kes viitsiks jaanipäeva paiku teleka ees istuda, presidendi kõnet kuulata ja külaliste kleite arvustada.
