Huntide ja hundijälgede täiendavate vaatlusandmete põhjal suurendab keskkonnaamet huntide küttimismahtu, lubades täiendavalt küttida kaks isendit Hiiu, kaks Lääne-Harju ja kaks Võru ohjamisaladel.
Lääne-Harju ohjamispiirkond, kus lubatakse lasta kaks hunti, hõlmab Läänemaal Linnamäe, Noarootsi, Nõva, Palivere, Riguldi, Risti ja Variku ning Harjumaal Padise jahipiirkonda.
Mahu suurendamine on seotud küttimismahu ammendumisega mitmetel ohjamisaladel ning lisandunud teabega hundi leviku ja arvukuse kohta.
„Jahimehed on kohusetundlikult esitanud andmeid huntide jälgede vaatluste kohta, mis on aluseks täiendava küttimislimiidi määramisel. Hundi ohjamise üheks peamiseks eesmärgiks on vähendada kiskjakahjustusi, suunates jahti just kahjustuste piirkondadesse. Samas soovime tagada Mandri-Eestis 2018. aastaks keskmiselt 20 hundi pesakonna olemasolu ja populatsiooni võimalikult ühtlase jaotumuse sobilike elupaikade vahel,“ selgitas keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.
Praeguseks on kütitud koos jahivälisel ajal kahjustuspiirkondades kütitutega 89 hunti. Koos täiendava limiidiga on nüüd küttimismaht kokku 112 isendit. Enim on hunte kütitud Võrumaal (15 isendit), kus eelmisel aastal olid ka suured kiskjakahjustused.
Läänemaa ohjamisaladel, kuhu kuuluvad ka Padise Lääne-Harjumaal ja Sooniste Raplamaal, on sel jahihooajal kütitud 13 hunti.
Mullu murdsid hundid kokku 908 lammast, 17 kodukitse ja 10 veist, enim kahjusid oli Rapla-, Saare- ja Võrumaal. Kahjud puudusid Ida-Virumaal, Jõgeva- ja Läänemaal.
Küttimismahtude määramisel ja ohjamisalade jaotusel on aluseks keskkonnaagentuuri esitatud hundi küttimisettepanek ning keskkonnaameti kogutud andmed hundi tekitatud kahjustustest. Peale selle on arvestatud maakondlike jahindusnõukogude ettepanekuid küttimise korraldamise osas.
„Soovitame küttida noorhunte, kes tõenäoliselt ründavad sagedamini lambaid. Hundikarja juhtpaar, kelleks on möödunud aasta kutsikate vanemad, tuleks küttimata jätta, et tagada karja parem funktsioneerimine ning hoida selle liikmed tõenäolisemalt eemale koduloomadest,“ lausus Aimar Rakko.
Möödunud aasta jahihooajal kütiti Eestis 114 hunti lubatud 117st.
Hundijahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. novembrist kuni 28. veebruarini, Hiiu ja Saare maakonnas kuni 31. märtsini.
Kui kohalikus kogukondades on ikka kisa jõuliselt avalikuks tõusnud hundikarjade olemasolu kohta, et see näljakari ohustab kõiki ja kõikjal nii metsas ja külades. Üldiselt on teadmata ka, kui palju hunte elutseb aadel kuhu nii lihtsalt ligi ei pääse, rabad ja looduskaitse alad.
Kas riigiplaneering või muu jõud on ikka tasemel, või saame muutma hakata kohe????