Liiklussurmade arv Eestis väheneb ning võrreldes kümne aasta tagusega on liikluskultuur Eestis tõesti parem, kuid tuleb siiski tunnistada, et arenguruumi meil on. Kõvasti, kirjutab bussijuht Toomas Raid.
Tean, et paljud tahaksid sellele vastu vaielda ja meie liiklejaid kiita, kuid paraku igapäevaselt liikluses osaledes näen, kui vähe hoolitakse liikluseeskirjadest, teistest sõitjatest ning ka iseendast ja oma kaasreisijatest.
Hoolimatus
Hoolimatust meie liikluspildis näitab kõnekalt ka liiklusõnnetuste statistika, mis varasemate aastatega võrreldes on küll langustrendis, kuid siiski toimus eelmisel aastal Eestis 1175 liiklusõnnetust, milles hukkus 48 ja vigastada sai 1429 inimest. Läänemaal oli liiklusõnnetusi kuus ja vigastada saanuid kaheksa. Tänavu on vaid ühe kuuga meie teedel hukkunud kümme inimest ehk kuue võrra rohkem kui aasta varem.
Möödasõidud üle kahekordse pidevjoone ning joonistatud ohutusaarte on täiesti tavaline ja igapäevane nähtus. Maanteel sõidetakse põhjendamatult kilomeetrite kaupa teises reas, ilmselt lihtsalt seetõttu, et teekate on seal ehk parem. Sõites maanteel kiirusega 90, jääd enamusele ka talvisel maanteel pidevalt jalgu ja sageli tehakse möödasõite isegi pimedas kurvis.
Jah, eksimatuid inimesi ei ole ja paraku on reaalsus see, et aeg-ajalt tekib liikluses paratamatult olukordi, mille turvaline lahendus sõltub kõikide juhtide koostööst ning üldine liikluskultuur ongi seetõttu väga tähtis.
Kuidas siis liikluskultuuri parandada?
Ringliiklusega ristmikud on kindlasti omamoodi lahendus, kuigi palju tõhusam ja ka odavam oleks kiiruskaamera. Räägitud on kiiruskaameratest, mis mõõdavad teatud distantsi läbimise keskmist kiirust – arvan, et meie põhimagistraalidele oleks neid hädasti vaja.
Mis aga meie maanteedel kindlasti teha tuleks, on ristmikud ja teelaiendid, kuhu on joonitud ohutussaared, tõsta teepinnast kõrgemale või tähistada tihedalt plastiktokkidega, nii et sealt ei oleks võimalik üle sõita. Leedus ja ka Lätis ehitatakse niimoodi asulaväliseid ristmikke ja see on väga tõhus.
Kindlasti oleks meie teedele vaja juurde ka liikluspolitsei patrulle, kes järjepidevalt liiklusel pilgu peal hoiaks – neid on meil kahjuks liiga vähe. Hea näide patrullide tõhususe kohta on meie lõunanaabritel lätlastel. Mõned aastad tagasi sõitsin väga tihti Tallinna–Riia liinil ja teinekord kohtasin 130 km peal Iklast Riiani nelja-viite politseipatrulli ja nii oli see pikka aega. Ja seal hakati korralikumalt sõitma.
Valesti ehitatud ristmikud
Mis puutub teede ja ristmike ehitusse, siis siin tundub midagi väga viltu olevat. Kesklinnas suure auto või bussiga sõites jäävad mõned keeramised kitsaks, ka seal, kus ruumi palju, ehitatakse teed nii kitsad, et bussiga poed napilt läbi. Näiteid võiks siin tuua väga palju.
Üks huvitav näide nn liikluse rahustamise kohta, mis tekitab hoopis vastupidise efekti, on Tallinnas Vabaduse puiesteel muusikakeskkooli ees. Sõidad kesklinna poole, ilusti roheline laine ja siis kooli ees läheb järjest kolm foori punaseks. Igapäevased sõitjad teavad lahendust: esimese punase tagant pääsedes käib kõigil gaasipedaal põhja, ületatakse lubatud piirkiirust, sõidetakse veel kollase ja ka punase tulega foorist läbi. Sellega on paraku tekitatud suurem oht, närviline tõmblemine ja lisaks ka suurem õhusaaste kooli ees.
Samas tuleb tunnistada, et üldiselt on meie liikluskeskkond viimastel aastatel paranenud. Näiteks jalakäijate liiklus on paljudes kohtades suurelt maanteelt ära viidud, rajatud on uusi teeületuskohti ning suur hulk ohtlikest aladest on valgustatud.
Liiklusohutus sõltub igast sõidukijuhist ning ka kogenud juht vajab täiendkoolitust. Talve eel võiks iga sõidukijuht külastada õppeplatsi ja talviseid sõiduvõtteid ohutult harjutada. Lux Expressis töötavad kogenud bussijuhid, kuid koolitused on meie töö lahutamatu osa. Vastupidi levinud arvamusele ei saa bussijuht karistada, kui liiklusolude tõttu jääb buss hiljaks, sest turvaliselt kohalejõudmine on prioriteet. Bussijuhid on motiveeritud ohutult sõitma, sest just professionaalne ja säästlik sõit tagab palgalisa.
Toomas Raid,
bussijuht
Ega need bussijuhid ka mingid musterjuhid ei ole. Sõidavad oma graafikus 70-80 ga maanteel. Mööda ei saa ja erinevalt osadest rekkajuhtidest kes näitavad suunaga, et mine mööda, bussijuhtidel on savi. Sõidan iga päev pealinna tööle ja õhtul tagasi. Tihti on “tropid” kogunenud busside sappa, kes sõidavad aeglaselt.
Kahjuks on jah 90-ga teel sõites pidevalt posti tunne, sest väga paljud ajavad mööda millegipärast! Kõige ohtlikumad on need hullud, kes ei suuda kolonnis sõita ja siis seavad tõsiselt ohtu vastutulijad kui nad teises reas kolonnist mööda kimavad. Olen ühe sellise teises reas vastutulijaga peaaegu ise kokku põrganud – ei olnud sel auto ei suunatulesid ega pidureid, õnneks minu autol olid pidurid ja õnneks ei tulnud mulle keegi ka järgi et väga järsult pidurdades talle oleksin ette jäänud. Kahjuks ei jõudnud suure ehmatusega vaadata selle hullu teises reas vastutulnu numbrit.
Linnavalitsuse juures ülekäigurada on ka vist valesti ehitatud. Pidevalt pannakse punasega üle ja lisatakse veel kiirust juurde.
Väga õige jutt. Hea on tubli bussijuhiga bussis sõita.