Rannarootsi muuseum oli tänaseks kutsunud Haapsalu kultuurikeskusse oma sõbrad ja koostööpartnerid lähedalt ja kaugelt, et tähistada muuseumi veerandsajandat sünnipäeva.
Muuseumi sünnipäev polnud siiski ainus ümmargune tähtpäev, mida täna tähistati – 20 aastat on neljapäeviti muuseumi käistöötoas koos käinud eestirootsi juurtega neljapäevamemmed, kes samuti tähelepanu pälvisid.
Rannarootsi muuseum registreeriti ametlikult 28. detsembril 1992, kuid muuseumi direktori Ülo Kalmu sõnul tuleks tagasi vaadata veel varasemasse aega – aastasse 1988, kui asutati Eestirootslaste Kultuuri Selts. Selts seadis oma eesmärgiks, et eestirootslastel oleks taas oma kool kus õpetatakse rootsi keelt, oleks oma muuseum ja raamatukogu. „Täna on need olemas,” tõdes Kalm.
Pea kõigis tervituskõnedes tõsteti esile nii Rannarootsi muuseumi rolli eestirootsi kultuuri hoidmisel ja tutvustamisel Eestis kui ka seda, et tegemist on elava muuseumiga, kus vaatamata väikesele töötajaskonnale pidevalt midagi toimub.
Rannarootsi muuseum registeeriti küll 1992. aastal kuid kulus kuus aastat enne kui Sadama tänava lõpus, kunagisest Väedeni kõrtsihoonest muuseumiks ehitatud majas avati esimene näitus. Toonasele avamisele lisas pidulikkust Vormsi pulma lavastus.
Rannarootsi muuseumi teadur Jorma Friberg oli tänaseks juubelipeoks kokku kogunud arhiivikaadrid nii kunagise kõrtsihoone ümbersünnist muuseumi näitusemajaks 1990. aastatel kui ka filminud sel sügisel toimunud remonti, millega muuseum juubeliks uue soojustuse ja küttesüsteemi sai.
Filmlinal meenutati ka Rootsi kuninga külaskäiku 2002. aastal ja muuseumi esimese paadi, Vormsi ruuba Gättori ehitamist ja veeskamist aastatel 1999-2000. Pärast seda on muuseumi laevastik mitme alusega täienenud ja enamikku saavad ka külastajad suvel muuseumi oma kai ääres näha.
Just oma kai ja sadam on need, mis Rannarootsi muuseumile praegu muret valmistavad – kui veetase Haapsalu Tagalahes on madal, ei jagu paatidele kiilu alla vett. Seepärast oli muuseumipere palunud sünnipäevakülalistel kingitusi mitte tuua, vaid selle asemel toetada muuseumi sadama renoveerimist. Ülo Kalm teatas külalistele, et täna hommikuks oli sadama renoveerimiseks muuseumi kontole laekunud 22 600 eurot.
Siiski ei möödunud tänane sünnipäevapidu kingitusteta – muuseumi direktor Ülo Kalm võttis vastu nii ümbrikke, kunsti kui ka raamatuid, mis leiavad koha muuseumi kogus või raamatukogus. Raamatutest üks vanemaid ja väärtuslikemaid oli piiskop Tiit Salumäe poolt kingitud rootsikeelne piibel, mis välja antud Uppsalas 1729. aastal.
Neljapäevamemm ja Vormsi juurtega poeet Silvi–Astrid Micklein oli aga kõik muuseumi 25 tegevusaastat laulu sisse pannud ehk teisisõnu muuseumile sünnipäevaks luuletuse kirjutanud.
Fotod Arvo Tarmula
