Keskerakond kaotas enim toetust eakamate ja vaesemate seas

Keskerakondlase Kadri Simsoniga seotud skandaali järel langes Keskerakonna toetus aasta madalaimale tasemele, selgub Postimehe ja BNS-i tellitud Kantar Emori uuringust.

Detsembris langes Keskerakonna toetus 21,5 protsendini, selgub uuringust. Viimati oli toetus Keskerakonnale sama madalal tasemel mais. Siis toetas Keskerakonda 21,8 protsenti. Toona oli põhjuseks keskerakondlase Arvo Sarapuu kinnipidamine kahtlustatavana Tallinna prügiäri kriminaalasjas.

Ka on kogu valitsuskoalitsiooni toetus langenud 3,6 protsendipunkti võrra. Kui novembris toetas koalitsiooni 48,1 protsenti vastanutest, siis detsembriga langes toetus 44,5 protsendi peale. Seega toetab koalitsiooni alla poole kindla eelistusega valijaskonnast.

Uuringu läbi viinud Kantar Emori uuringujuhi Aivar Voogi sõnul võib Keskerakonna reitingu languse põhjust otsida Kadri Simsoni skandaalist, suurt segadust tekitanud uuest tulumaksuseadusest, aga ka valitsuse otsusest jätkata alkoholiaktsiisi tõstmist.

“Üldise kiire hinnatõusu taustal see kindlasti ärritab väiksema sissetulekuga elanikke,” ütles Voog. See sihtrühm on Voogi sõnul olnud üks kindlamaid Keskerakonna valijaid. Just selle sihtrühma seas oli Keskerakonna langus suurim – aasta kõrgeimalt 36 protsendilt novembris 14 protsendile detsembris. Väiksema sissetulekuga vastajate rühmas on tõusnud 26,1 protsendiga liidriks Eesti Konservatiivne Rahvaerakond.

Keskerakonna toetus langes oluliselt ka üle 50-aastaste hulgas: 33,2 protsendilt 20,4 protsendile. Vanemaealiste hulgas on liidriks tõusnud 29,5 toetusprotsendiga Reformierakond.

Märkimisväärse languse 37,4 protsendilt 31,4 protsendile tegi Keskerakond ka Tallinnas.

Keskerakonna esimees peaminister Jüri Ratas seostas toetuse langust viimasel ajal meedias üleval olnud kriitikaga valitsuse poliitika ja otsuste suhtes. See on tema hinnangul peaministrierakonna toetust ajutiselt mõjutanud.

Ratas avaldas lootust, et Keskerakonna reiting kosub uuel aastal, kui ilmsiks saab tuleva aasta riigieelarve mõju. Ta mainis inimeste elujärge parandavat lisaraha tervishoiule, taristuinvesteeringuid, omavalitsuste tulubaasi suurendamist ja uut maksupoliitikat.

Ratase sõnul tuleks uuringu tulemusi hinnata pikemas plaanis, mitte teha kaugeleulatuvaid järeldusi üksikutest kuudest. Keskerakonna toetus on Kantar Emori andmetel olnud tänavu keskmiselt 25 protsenti. “Seega on erakonna reiting samal tasemel või kõrgem kui viimastel riigikogu valimistel,”lausus ta.

Reformierakonna toetus detsembris oli 27,8 protsenti. Võrreldes novembriga, mil nende reiting oli 29 protsenti, on erakonna toetus langenud napi 1,2 protsendipunkti võrra. Reformierakonna sisemised vastuolud pole Kantar Emori uuringujuhi Aivar Voogi sõnul reitingule veel suurt mõju avaldanud.

Reformierakonna esimehe Hanno Pevkuri sõnul näitab nende kõrge reitingu püsimine selgelt, et Reformierakond on ainus tõsiselt võetav alternatiiv keskerakondlikule tuleviku arvelt elavale vastutustundetule poliitikale.

Pevkur ütles, et rabistavad maksuotsused on tekitanud ettevõtjates ebakindlust ja inimestes segadust. Tema sõnul on Tallinna linnavalitsuse eeskujul ka valitsuse hääletoruks saamas Vene telekanal PBK, millel on otseliin Kremlisse.

“Samuti on viimastel nädalatel meie ees lahti rullunud etendus, mille peaosaline on võimu külge klammerdunud Keskerakonna minister, kes eitab ilmselget huvide konflikti oma rolli ja oma elukaaslasega seotud äride vahel,” sõnas Pevkur.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus on alates septembrist pidevalt langenud.

Aasta lõpus on Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) suutnud oma toetajaskonda natuke taastada, jõudes kaheksa protsendi tasemele. Voog nentis, et see on siiski kaugel erakonna eelmiste aastate keskmisest ehk 15-protsendilisest toetusest. Ta lisas, et aktsiide teemal on IRL püüdnud valitsuse pealiiniga vastanduda, mis on aidanud kaasa reitingu taastamisele.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) on taastanud oma kõrgseisu ehk ligikaudu 17 protsendi valijate toetuse.

Kui novembris oli meeste seas populaarseim Reformierakond (25,3 protsenti), siis detsembris on meeste eelistus kaldunud EKRE kasuks (24,5 protsenti).

Aivar Voog juhtis tähelepanu, et konservatiivsema liini (EKRE ja IRL) eelistajate osakaal on kasvanud 25 protsendini. Varasematel aastatel on konservatiive toetanud 20 protsendi ringis valimiseelistusega küsitletutest.

Kui novembris oli “ei oska öelda” vastanute osakaal 19,3 protsenti, siis detsembris tõusis nende hulk 9,5 protsendipunkti, 28,8 protsendini.