2

Keskkonnaministeerium: jahiturism saab rangemad reeglid

BNS

Ebaseaduslik linnujaht Kihnul. Foto: Mati Kose

Ebaseaduslik linnujaht Kihnul. Foto: Mati Kose
Keskkonnaministeeriumi ja huvigruppide esindajad leppisid teisipäeval ministeeriumis peetud kohtumisel kokku, et jahiturismi korraldamisele seatakse senisest karmimad reeglid ennetamaks sügisese linnujahiga seotud probleeme.

“Rändlindude ja nende jahiga on seotud mitmed vastandlikud huvid ning lahendusi tuleks otsida terviklikult,” ütles keskkonnaminister Siim Kiisler pressiesindaja teatel. “Lindude küttimine tekitab eetilisi küsimusi, samas tekitavad linnud põllumeestele ka olulisi kahjusid, mis otseselt mõjutavad meie toidulauda. Tänasel kohtumisel tõdesid kõik osapooled, et linnujahti ära keelama ei peaks, küll aga peab rohkem tähelepanu pöörama sellele kuidas ja kus seda tehakse.”

Euroopa Liidu liikmesriikides on jahipidamine suures osas maaomaniku õigus ning ka selles osas oldi täna ühel meelel, et maaomanikult ei tohi ära võtta võimalust ise väikeulukijahti korraldada kahjude ennetamise eesmärgil, teatas pressiesindaja. Samas tõdeti, et jahipidamine peaks toimuma nendel aladel, kus linnukahjud on suuremad. Valdava osa jahilindude populatsioonid ja nende tekitatud kahjustuste hulk on aga kiires kasvutrendis.

Kohtumisel arutati ka ornitoloogiaühingu ettepanekut määrata maksimaalne jahilindude arv, mille üks jahipidaja võib küttida ühe jahipäeva jooksul, kuid see ei leidnud teiste osaliste toetust. “Igasugused regulatsioonid jahinduses lähtuvad eelkõige liigi seisundist. Täna kütitakse Eestis ühel jahihooajal üle 12 000 veelinnu, millest alla poole on haned ja lagled. Arvestades, et Eestis peatub rändel ligikaudu miljon nende liikide esindajat, moodustab küttimine alla poole protsendi ning ei saa küll kuidagi öelda, et meil käiks rändlindudele massiline jaht,“ sõnas Kiisler. Ta lisas võrdluseks, et Soomes kütitakse aastas üle poole miljoni veelinnu.

Kohtumisel osalenud taunisid linnujahi reguleerimisel otsuste langetamist lähtuvalt emotsioonidest ning tegid rea ettepanekuid olukorra sisuliseks parandamiseks. Ettepenekute kohaselt tuleks linnujahti ka edaspidi korraldada vaid nendele liikidele, kelle arvukus seda võimaldab; linnujahti tuleks suunata eelkõige aladele, kus on suuremad kahjustused; parandada tuleks ülevaadet selle kohta, kes jahituristidele jahti korraldavad ning vajadusel välja töötada jahipidamise korraldamise tingimused ning kaaluda välisriigist pärit jahimehele jahitunnistuse andmisel koolituse kohustuslikuks muutmist.

Kohtumisel arutatud ettepanekud koondab keskkonnaministeerium detsembri alguseks, et vajalikud muudatused enne järgmist linnujahi hooaega jõustada.

Kohtumisel osalesid ornitoloogiaühingu, jahimeeste seltsi, maaeluministeeriumi, põllumajandus-kaubanduskoja, erametsaliidu, veterinaar- ja toiduameti, keskkonnaameti, keskkonnaagentuuri ja leskkonnainspektsiooni esindajad.

Jahieeskirja järgi kehtib partlastele, laugule, kajakatele ja tikutajale jahihooaeg 20. augustist 31. oktoobrini. Hanesid ja laglesid võib küttida alates 20. septembrist kuni 30. novembrini.

Veelindude küttimisel on keelatud elektroonilise peibutusvahendi kasutamine. Samuti ei tohi veelindude küttimisel kasutada pliihaavleid. Plii on kahjulik veekogu põhjast toitu otsivatele lindudele, kes sageli neelavad pliihaavleid, mis põhjustavad mürgituse.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
läänlane
läänlane

enamus arutelul osalejad olid ametnikud, kes teevad oma koha hoidmise hirmus täpselt seda, mida ülemus käsib. Ehk ülevalt on enne koosoleku lõppu juba otsus ette öeldud, kuidas peab otsustama, sellele aplodeerivad siis kokkukutsutud lobbistid ja tegelikult meie keskkonna ja eetika pärast südantvalutavad teadlased, eksperdid, tegelike kogukondade esindajad tulevad ikka norgus peadega sellistelt aruteludelt tagasi- täpselt sama tasalülitamine toimub põllumajandusvaldkonnas, mesinduses jne.

läänlane
läänlane

see on absoluutne vale ja häma. Otsus tehti kallutatud, jahimeeste jm. tugeva lobitööna, eirati nii loodusturismi (mitte võrdsustada siin jahiturismiga) kui ornitoloogide ja keskkonnainimeste ekspertarvamusi. Lubatud on aastaid neid massimõrvu piirata- tegelikult tehtud otsus mitte mingil viisil ei muuda praegust olukorda. Mis emotsioonid siia puutuvad- tuhanded ainult jahituristide kõmmutamise lõbuks lastud linnud on puhas fakt, statistika.Aga meie riigis ei tehta viimasel ajal kuskil teaduspõhiseid otsuseid. Neid asendavad justnimelt “emotsioonid ja huvid” teatud lobbigruppidelt.

wpDiscuz