0

Mati Mandel kirjutas Maidla kalme uurimisloo raamatuks

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Arheoloog Mati Mandel esitles laupäeval Kullamaal raamatut “Maidla muinaskalmistu saladused”, mis võtab kokku Maidla kalme ligi viieteistkümne aasta pikkuse uurimised tulemused.

Mandel tõdes, et siiski jäi ka palju sellist, millele vastuseid ei veel pole: “Mõistatused on nagu mitme peaga lohe – lahendad ühe ära, mitu tuleb asemele.”

Praeguse Lääne- ja Raplamaa piiril asuv Maidla muinaskalme on suurim läbiuuritud muinaskalme muinaskalmistu, kus matuseid katnud kivistiku kogupindala ulatus ligi 2400 ruutmeetrini.

Tegemist oli ka erakordselt rikkaliku kalmega, kust koguti ligi 10 000 ühikut leidu ning leiumaterjal hämmastas uurijaid oma mitmekesisusega. Leiumaterjal ulatus relvadest ehete, tööriistade ja lukkudeni. Maidla leidude hulgas on näiteks ka haruldasi kulla ja hõbedaga kaunistatud mõõgapidemeid. “Rikaste inimeste asjad, osa toodud Rootsist, aga palju on ka Skandinaavia eeskujul kohapeal tehtud,” rääkis Mandel.

Arheoloogi sõnul oli raamatu üks eesmärke just see, et tuua piltidena huvilisteni võimalikult palju Maidla leiumaterjalist, et need ei jääks muuseumihoidlatesse peidetuna.

Maidla kalme, mida uuriti aastatel 1983-1990 ja 2011-2015, koosneb kolmest osast – esimesena uuritud kalmesse on maetud 5.-6. sajandil, teise ja kolmandasse 10.-13. sajandil. Mandeli sõnul võib arvata, et iga kalme on kuulnud eraldi perele.

Põletusmatuste kõrval leiti kalme servast ka põletamata matuseid. Suur osa põletamata matustest oli ilmselt juba muinasajal rüüstatud, kuid üks rikkalik naisematus andis muistse tekstiili uurijatele Jana Ratasele ja Riina Rammole võimaluse pronksspiraalide järgi rekonstrueerida mustreid, mida naised oma rõivaste kaunistamiseks on kasutanud.

Antropoloog Raili Allmäe on analüüsinud Maidla kalmest leitud inimluid ning osteoloog Liina Maldre loomaluuid. Nii nende kui ka numismaatik Ivar Leimuse ülevaade Maidlast leitud müntidest on vastilmunud raamatusse lisatud.

Mandeli sõnul oli Maidla kalme arheloogilised kaevamised viimased suured kaevamised enne metallidetektoristide ajastut, mis tähendab, et seal võis kindel olla, et kõrvalised inimesed polnud kalmet rikkumas käinud. Ta lisas, et praegu korjavad detektoristid esemed kalmest välja ja sellega läheb kaduma ka uurimiseks oluline info.

Mandeli sõnul oli raamatuesitlus Kullamaal tänuvõla lunastamine kohaliku rahva ja eelkõige Maidlast pärit ajalooõpetaja Ilmar Jõesoo ees. “Ilmar Jõesoo suur soov oli, et sellest kalmest tuleks raamat,” tunnistas Mandel.

Jõesoo oli see, kes 1981. aastal, mil sovhoos hakkas kalmevälja põlluks kündma, sellele peale sattus, traktori seisma pani ja arheoloogid kohale kutsus. Kalme päästmise kõrval oli Jõesoo ekspeditsioonile abiks ka praktiliste murede lahendamisel kui kalmete uurimistöö 1983. aastal kaheksaks aastaks lahti läks.

Teist korda tulid arheoloogid Maidlasse tagasi 2011. Mati Mandeli sõnul oli tal hingele jäänud, et kalmeväli, mis pidi peale arheoloogide lahkumist põlluks saama, sovhoosikorra lagunemisel tõttu ikka korrastamata oli.

Nüüd võeti kasutusele sõelumistehnika ja uuriti läbi eelmiste kaevamiste mullahunnikud. Ühtlasi uuriti ka senise kalme ümbrust ja avastatigi kolmas kivistik.

Vastilmunud raamat Maidla kalme uurimisest on ühelt poolt uurimiskokkuvõte, kuid teisalt annab aimu ka sellest, kuidas arheoloogid oma tööd tegid. Olid ju arheoloogid mitmel suvel osa Maidla küla elust, leides peavaru kohalikes taludes. Esitluselgi tänati Maidla küla inimesi, kes arheoloogidele nende uurimistöös abiks olid.

Leide, mis kalmest päevavalgele tulnud pole arheoloogid Maidlas kunagi kiivalt endale hoidnud, vaid mitmel puhul korraldati rahvale näitusi, mis Mati Mandeli sõnul olid väga rahvarohked.

Fotod Arnold Unt

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz