Haapsalu piiskopilinnuse vahitorni puhastamisel tuli tornipõhja loobitud sodi seest välja raidkivitükk, mis on pärit kadunuks peetud 16. sajandi katkuohvrite mälestuskivist.
Piiskopilinnuse uurimistöid juhtiva Jaak Mälli sõnul puhastatakse rööbiti väikese linnuse õue uurimisega vahitorni sees oleva nelinurkse torni šahti, kuhu 1980. aastate väikese linnuse restaureerimistööde käigus on kõikvõimalikku sodi loobitud. „Sealt tuleb välja kivipraht pooleks peedipudelite, lömmis labidate ja ämbritega. Ja sinna on ajaviiteks löödud puruks ka paar hauaplaati,” tegi Mälltoonaste restauraatorite suhtes kriitikat.
Muu kivisodi seest tuli välja kaks raidkivitükki, millest üks pärineb kadunuks peetud 1552. aasta katkuohvrite mälestuskivist. Teine raidkivifragment on aga raskemini loetav. Mälli sõnulon selle puhul tegemist klassikalise hauakivi nurgaga, kus on näha kirja ja evangelisti sümbolit, kuid tekst on väga kulunud ja seda, kellele see on paigaldatud, välja ei loe.
Tornišahti on tühjendatud 4,6 meetrit ja maapinna tasemeni on Mälli sõnul veel umbes pool meetrit: „Võtta on veel omajagu, äkki on seal veel raidkive sees.”
Katkukivi
Nn katkukivist on ajaloolane Anu Mänd kirjutanud Läänemaa muuseumi toimetistes nr XIX artikli „1552. aasta katku mälestav hauaplaat Haapsalus”.
Kivi ise leiti 1933. aastal, kui linnuse eesõue spordiväljakuks tasandati. Juba toona ei olnud tegemist terve kiviga, vaid selle ülemise osaga. Nõukogude ajal kaduma läinud kivist oli säilinud vaid paar fotot 1930. aastatest ja linnusemuuseumi ekspositsiooni jõudnud ristikujutisega nurk.
Fotodelt on näha, et kivil on neli rida ladinakeelset teksti, mis tõlkes kõlaks: „Kristuse aastal 1552 suri Haapsalu katku umbes 600 inimest. Suri [—] Jacobus [—].
Anu Männi hinnangul pole teada, kas tegemist on kollektiivse hauaplaadiga, mis püstitati katkuohvritele, või on see katnud mõne(de) üksikisiku(te) hauda. „Viimasele võimalusele viitab asjaolu, et suremist tähistav tegusõna esineb loetaval tekstiosal kaks korda: esiteks mitmuses, kui jutt käib 600 inimesest, ja seejärel ainsuses, mis viitab võimalusele, et sellele järgnes mõne inimese nimi,” kirjutas Mänd. Järgmiselt realt võib välja lugeda nime Jacobus, kuid pole teada, kas terviktekstis on veel mõnda nime mainitud.
Ühe võimalusena pakub Mänd, et algselt võis kivi asuda toomkirikus ja võis olla püstitatud katku surnud vaimulikule või vaimulikele.
Keskaega napib
„Kronoloogia hakkab paika minema. Ma arvan, et oleme keskaja üles leidnud,” iseloomustas Mäll paar nädalat kestnud uurimistööd. Ta viitas väikese linnuse sissepääsu kõrval olevale müüri alumisele osale: „Need maakiviribadega jupid müüris tunduvad keskaegsed.”
Keskaegset kultuurkihti leiti ka käärkambri nurga juures. Sealt tuli välja kaks 13. sajandi teisest poolest pärinevat keraamikakildu. Mälli sõnul on mõlemad killud pärit ühest nõust, mis ilmselt kunagi linnuse rajamise ajal maha kukkus, katki läks ja toonaste ehitajate poolt maa sisse tallati.
Nüüdsed uurimised on näidanud, et Rootsi ajal, 16. sajandi lõpul ja 17. sajandil on linnuses toimunud suuremad ehitustööd, mille käigus on ka keskaegne kihistus kaduma läinud.
Väikese linnuse sissepääsu kõrval müüri all välja tulnud madala võlvkaare kohta pakkus Mäll, et see võib olla ehitatud pärast Liivi sõda ja Poola–Rootsi sõja eelõhtul algse väravakäigu kohale. „Sellist nalja saab teha ainult vanasse väravakäiku,” ütles ta veidra kaare kohta.
Selleks aastaks hakkavad välitööd väikese linnuse õues ühele poole saama – mõõdistamise ja joonistamise lootis Mäll lõpetada nädala lõpuks. Sel aastal jätkub veel vahitorni šahti puhastamine. Järgmisel aastal läheb uurimine edasi, sest linnuseõue hakatakserajama trasse. Mäll lootis, et ehk õnnestub sealt ka varaseid kihte kätte saada.
Fotod Arvo Tarmula
