Kaheksa aastat abilinnapea olnud Peeter Vikman tahab saada Haapsalu järgmiseks meeriks. Foto: Arvo Tarmula
Keskerakonna linnapeakandidaat, Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman ütleb, et omavalitsusel pole võluvitsa töökohtade loomiseks, elamisväärse keskkonna loovad inimesed ise, kui neid selles toetada.
Kui kaua olete kohalikus poliitikas olnud ja kuidas see kõik alguse sai?
2009 valiti mind Haapsalu volikokku 43 häälega. Ma olin täpselt joone peal, viimane, kes volikokku sisse sai. Keskerakonna nimekirja kutsus mind hea sõber Andreas Rahuvarm. Päev pärast valimisi tehti mulle ettepanek asuda aselinnapea kohale, valdkonnad on ehitus, planeerimine ja keskkond. Rahuvarm oli mulle küll enne öelnud, et selline variant on õhus, aga see tundus mulle täiesti võimatu – niimoodi ju poliitikasse ometi ei minda, et otse pingilt tippu, mõtlesin ma siis.
Aga kohalikus poliitikas figureerisin juba varemgi eri valimisliitudes 1990ndatest peale. 2015. aasta kevadeni olin erakonnas Eesti Kristlikud Demokraadid.
Kandideerite nüüd juba mitmendat korda Keskerakonna nimekirjas. Miks te ei ole erakonda astunud?
Mul ei ole midagi selle vastu, et Keskerakonda astuda, aga kuidagi on nii läinud, et ma ei ole avaldust teinud ja keegi pole viimasel ajal öelnud ka, et võiks teha. Kuna ma olen ka Haapsalu evangeelse vabakoguduse pastor, siis tundub mulle, et pastorina pole poliitiline positsioneerimine ehk kõige parem. Minu sõbrad on eri erakondades – Urmas Koppe ajab Reformierakonna, Toomas Vallimäe EKRE asja.
Toomas Vallimäe rääkis eelmises Läänes Elus ilmunud intervjuus juba MTÜst Nodituba. Miks te selle tegite?
Idee taga on üks tore inimene, kes alustas kunagi Haapsalus toidupangaga ja tegeles ka Haapsalu kodutute varjupaigaga – Terje Marie Vihur. Ta kirjutas äriplaani, mille üks osa oli heategevuslik pood, mille tuludest toetataks toidupanka.
Kui Terje pühendus toidupangale, jäin mina Noditoaga tegelema. Ühel hetkel, kui Toomas Vallimäe Samaariast lahkust, pakkus ta oma kogemusi ja sidemeid ja nüüd on meil kolm juhatuse liiget: Toomas Vallimäe, Urmas Koppe ja Peeter Vikman. Toetame poe tuludest puudega inimesi ja noori. Anname tööd viiele inimesele, mis on mulle endale väga motiveeriv – olla tööandja väikeses linnas ja maksta ikka kõrgemat kui alampalka.
Töökohad on Haapsalus ja Läänemaal tulikuum teema. Milline on Keskerakonna plaan, kuidas saada siia rohkem töökohti?
Ma olen selle teemaga olnud seotud eri tasanditel – linnavalitsuses on see alati olnud tähtis küsimus, kuidas inimesi juurde saada. Olin neli aastat ka Läänemaa arenduskeskuse nõukogu esimees ja sealgi oli pidevalt päevakorral, kuidas siia ettevõtjaid meelitada ja olla investeeringutele atraktiivne piirkond. Lõpuks läks elu ikkagi nii, et suurim tööandja PKC kolis minema, sest ettevõtjad teevad otsuseid oma vajaduste järgi. Eriti investor – teda huvitab ainult raha, mitte kohalik, kogukondlik missioon.
Ütlen ausalt, omavalitsus saab vähe teha. Ma tean, et kohe on neid, kes vastu vaidlevad. Seda, mida omavalitsus saab teha, me olemegi teinud – meil on tööstusalade planeeringud, valmisolek ettevõtjad vastu võtta, meil on arenduskeskus ja inimesed, kes päevast päeva ainult sellega tegelevad.
Aga minu mõte on see, nagu ma ise olen alati teinud: kui mul on mingi idee, siis ma viin selle ellu, ja kui vaja, kaasan teisi. Olen näiteks koos sõpradega ka ühe väikese ehitusettevõtte üles ehitanud, selles töötas 16 inimest. Mina usun, et kui on ettevõtlik inimene, kellel on head mõtted, siis ta teeb need teoks. Kohalikul inimesel on ka missioon ja mõnda ettevõtet hoitaksegi käigus seepärast, et inimestel oleks tööd.
Kokkuvõtvalt – ettevõtluskeskkonna loomine on omavalitsuse kohustus. Teisest küljest võib elukeskkonna loomine hoopis rohkem mõjutada ettevõtlike inimeste soovi siin elada. Kui ettevõtlik inimene siia tuleb, siis ta ka teeb midagi, kas või mingi väikese asja – poe, kohviku, kodumajutuse või midagi muud –, mis sissetuleku toob. Mõni selline äri kasvab suureks.
Viimase nelja aasta jooksul on Haapsalus ja Ridalas kokku igal aastal loodud umbes 70 uut ettevõtet. Inimene peab ise olema mootor, küll raha ka sinna juurde leitakse.
Keskerakonna valimiskampaania avapauk oli suurejooneline – tuua Kuuse tänava koolimajja kokku kogu noorte huvitegevus ja ka muusikakool. Kust see raha leitakse, et vana koolimaja selleks korda teha?
Koolimaja fassaadi ja katuse renoveerimine läheks maksma kuni 300 000 eurot, mis on paari aasta jooksul linna eelarvest leitav. Viimaste aastate jooksul on aga välja vahetatud kütte- ning vee- ja kanalisatsioonitorustik, elektrisüsteemid vastavad nõuetele. Sünergiline kolmnurk uus põhikool-spordihoone-noortekeskus on igati loogiline. Noortekeskus on praegu väga kitsastes oludes. Muusikakool on ammu otsinud oma maja, Haapsalu ja Ridala ühinemiskokkuleppes on nende jaoks ette nähtud 300 000 eurot. Muusikakool saaks endale kooli aulana kontserdisaali. Hosteli osa peavad Haapsalu Spordibaasid – nemad investeeriksid maja sellesse osasse ise.
Küsimus on selles, kas see noortele meeldib. Nii palju kui mina olen seda küsimust testinud, siis meeldib. Oleks tore, kui saaks uue ja moodsa maja ehitada, aga siis me räägiks miljonitest eurodest. Meil ei ole seda raha.
Keskerakonna lubaduste hulgas on üks huvitav punkt: kompetentsikeskus korteriühistute nõustamiseks Haapsalu Linnamajanduse ASi baasil. Mis see on ja milleks?
Jaanuariks 2018 on kõik majad, kus neli või rohkem korteriomandit, seaduse järgi ühistud. Maal see nii lihtne ei ole. Uus ühistuseadus annab õiguse survestada oma omandist mittehoolivaid kodanikke. Kõigi nende probleemide lahendamiseks on vaja teadmisi ja kogemusi. Haapsalu Linnamajandus, mida juhib Urmas Koppe, on kompetentne selles vallas nõustama. Nende klassikaline valitsemisteenus küll kaob, sest korteriühisusi pärast uue seaduse kehtima hakkamist enam ei ole. Kui korteriühistud seda soovivad, saavad nad muidugi haldusteenust osta, samuti pakkuda järelevalve- ja muid teenuseid.
Nii kaua, kui see seadus täies mahus rakendub, on sellise oskusteabe jagamise vajadus väga suur.
Kas linnavalitsus ei peaks Haapsalu Linnamajandust erakätesse müüma, sest see teenus ei ole kohaliku omavalitsuse ülesanne. Teie programm lubab, et Haapsalu Linnamajandust ei võõrandata.
Nii kaua, kui see üleminekuaeg kestab ja pole selge, kuidas kõik toimima hakkab, ei hakka me olukorda destabiliseerima uute omanike mängutoomisega. Linn ei ole ettevõttest dividendi võtnud – teenust osutatakse kulupõhise hinnaga. Haapsalu Linnamajandusel konkurentsi pole, ta on monopoolne ettevõte, mida ei ole praegu mõistlik müüa.
Ridala inimeste väga suur mure oli, et ühinemise tulemusena hoogustub ääremaastumine. Mida lubate kaugema kandi inimestele?
Kõigepealt peavad muidugi olema korralikud teed ja ühistransport. Meie plaan on see, et kõik teenused, mida saab linnas, näiteks sotsiaalteenused, peavad olema kättesaadavad ka maal.
Kuidas seda teha?
Tuleb peale maksta, sotsiaaleelarve suureneb. Aga väga aktuaalne ja hästi toimiv on kogukonnateenus. Näiteks Kiidevas tegutseb Sirli Olgo aktiivselt sellega. Külaseltside tegevuse toetamine on meil ka plaanis. Ridala vallavanem Helen Rammu pakkus, et ka kogudused võiksid nii nagu seltsidki toetust saada, sest aitavad sellega külade elu käimas hoida.
Teine teema on see, et lapsed peavad kooli saama – koolibuss on kohaliku omavalitsuse hankida. Koolibuss peab saama sõita mööda mustkattega teed.
Lubate ka Haapsalus teid korda teha. Kui palju?
Nii palju, kui jõuame. Kõnniteid lubasime praeguse koalitsioonilepinguga korda teha pool kilomeetrit aastas ja oleme enam-vähem saanud ka.
Mis sõiduteedest saab?
Selle üle olen ma palju mõelnud. Sõiduteede korrashoid ei ole mitte valimislubadus, vaid linnavalitsuse igapäevane kohustus. Nii naljakas kui see ka pole, Haapsalu tänavate kehv seisukord vastab praegu ministri määrusega kehtestatud nõuetele. Kui kuskilt tuleks raha, siis ehitaks ju rõõmuga, aga praegu prognoositava eelarvetulu juures ma seda võimalust ei näe. Pool miljonit eurot ongi umbes see summa, mida praegune Haapsalu – me ei saa maameeste raha ära võtta – suudab aastas investeerida. Tamme ja Tallinna maantee ristmik läks näiteks maksma 220 000 eurot. Enne kui Haapsalu tänavad selliste väikeste sammukestega korda saaks, jõuan mina pensionile minna.
Haapsalu elanikel tuleb leppida teadmisega, et teederemont tuleb pärast koolide kordategemist?
Jah, kui riigilt selleks abi ei saa. Seni tuleb teid lappida ja hooldada nii hästi kui võimalik. Aga kes lubab, et teeme viis kilomeetrit uut tänavat igal aastal, see valetab. See pole praeguses linna finantsmudelis lihtsalt võimalik.
Teil läksid linnapea Urmas Suklesega vahepeal suusad risti krundimüügi skandaaliga. Kas saate Suklese valimisliiduga koalitsiooni tehtud?
Meil lahenes see asi nädalaga. Tüli meil ei ole. Kas me hakkame koalitsiooni tegema, see on mõtlemisaine. Meie koostöö on sujunud.
Milline punkt Keskerakonna valimislubadustest on kõige tähtsam?
Mina olen nelja lapse isa ja kahekordne vanaisa. Mulle meeldib see osa programmist, kus me ütleme, et teeme nüüd asju lastele ja noortele, neile, kes kasvavad meie linnas üles. Et neil oleks hea tunne öelda: minu kodulinnas on hea ja ma tahan siia kindlasti tagasi tulla.
