Endel Susi
kergejõustikutreener
Selle sajandi 30ndast aastast saab transport olema oluliselt erinev tänasest. Prognoositakse suurt edasiminekut dirižaablite kasutamisel. Seniks tuleb leppida olemasoleva käigushoidmisega.
Mõnevõrra murelikuks teeb raudteetranspordi olukord ja suhtumine sellesse valdkonda. Tegeldakse rohkem enda promomise ja häälte püüdmisega. Näiteks, lubatakse Pärnumaale lennuvälja renoveerimiseks 20 miljonit eurot, jättes kõrvale regionaalpoliitiliselt olulisema Lelle-Pärnu raudteelõigu renoveerimise rahastamise, mille maksumus oleks 17 miljonit. Kahjuks kuulub Lelle hoopis Rapla maakonda, seega pole see enam pärnakate mure. Lelle-Pärnu lõigul on Elroni andmel aasta keskmine liiklejate arv 112 inimest päevas. Lõigu pikkus on 69,5 km ja vajaks uuendamist. Valitsuse otsus on see raudteelõik 2019. a sulgeda, sest seal pole siis enam turvaline sõita. Aga meie soovime raudteed Haapsallu taastada, millel lõpetati reisijate vedu 1995. a samadel põhjustel, kuigi olime siis lõpetamise vastu.
Peale uuendamist oleks Pärnu suunalisel rongil seal võimalik sõita 120 km/t ja jõuda Tallinnast Pärnu 85 minutiga ehk 25 minuti kiiremini kui ekspressbussiga. Lisaks on rongiga sõita mugavam, sest saab sõidu ajal tegelda kirjatööga. Rail Baltica peaks plaani järgi valmina 2026 a, seega vähemalt 7 aastat enam rongiga Pärnusse ei pääse.
Kuni aastani 1994 sai rongiga sõita Tallinnast läbi Pärnu otse Riiga, misjärel suleti Pärnu-Mõisaküla vaheline lõik. Niimoodi olemegi arendanud regionaalpoliitikat!
Nüüd arvame, et Rail Baltica parandab meie regionaalset olukorda. Erinevate seisukohtadega tutvudes, võib väita, et on lähtutud pigem kellegi omakasust, mitte meie rahva huvidest. Lätlastele võib see liin isegi kasulik olla, sest paikneb nende peamiste keskuste vahelisel tuiksoonel. Meile sobiks raudtee Riiga hoopis läbi Tartu. Eestlaste rahvatarkus ütleb, et enne vana kaevu kinniajamist, tuleb uus valmis ehitada. Lelle-Pärnu raudteelõigu haldamise eest teenis Edelaraudtee infrastruktuuri AS aastas 4,6 miljonit kasumit ja oli ise nõus renoveerimisse panustama kui valitsus oleks garanteerinud neile 10 aastase reisijateveo lepingu.
Nüüd uuest transpordiliigist dirižaablitega, millised võivad maailmas muutuda alates 30ndatest üheks peamiseks transpordiliigiks. Neid lennumasinaid kasutati laialdaselt juba enne II maailmasõda. Kuid seoses võimsa dirižaabli Hindenburg katastroofiga 1937. a, leiti, et need sõidukid on ebakindlad. Dirižaableid kasutati veel ka sõja ajal, kuid olid seal vaenlasele allatulistamiseks kerged sihtmärgid ja neist tuli loobuda.
Tänaseks on tehnoloogia niivõrd täienenud, et dirižaableid saab edukalt taaskasutada. Need lennumasinad ei vaja tõusuks ega maandumiseks mingeid radu. Võivad maanduda ka soisele pinnasele või isegi vette. Võivad võtta peale sadu inimesi ja rohkem kaupa kui lennuk. Kütusekulu ja looduse saastamine on minimaalsed. Võivad läbida pikki vahemaid. Miinuseks, minu arvates, on vähene kiirus, umbes 150 km/t. Selle probleemiga tegelevad mitmed ettevõtted ja ilmselt leitakse ka sobiv lahendus.
Kogu selle loo mõte ongi, et uurime millised võimalused on tulevikus ja alles seejärel võtame suured projektid ette. Antud juhul on Rail Baltica projekt mõttetu. Ka tegusad inimesed väidavad, et nemad reisivad edaspidigi Euroopasse ainult lennukiga.
Juba nõuab EL meilt osa raha tagasi, sest kõik pole nii läinud nagu projektis plaaniti. Õige aeg oleks sellest projektist loobuda, et mitte sattuda lõplikult võlaorjusesse.
Endel Susi
Küsimu härrale! Kui suure koguse kauba veab rong ühe korraga! Ja kui palju autosi on sellise koguse kauba vekos vaja? Kui palju sellek on inimesi hõivatud ja millise on audo vedude ja raudtee vedude hind? Siis mõistate kohe kui palju odavad on raudteede veedava kauba veo hind! Samuti raudteel võiva vagunis olla samad mugavuse kui pussis ja isegi rohke. Kaa kiirus või olla palju suurem kui pussil!!
Millist mega kaupa vedada on ? Kaup liiguks tallinna ehk – tootmiskohast AUTOLE , sealt kaubalattu , sealt rongile ,rong viib tallinna ,. sealt kaubalattu , sealt AUTOLE ja siis kliendile . Nüüd võrdleme alternatiivi – kaup autole , see sõidab kliendini ja laeb kauba maha – kaupa tuleb vaid 1 kord laadida . Raudtee õigustab siis kui on pikad vahemaad või kaubakogused suured . Sama kehtib ka reisijate kohta – haapsalus on vaid 10 000 elanikku , oleks vaja aga 10x rohkem et rong end ära tasuks
mis asja, kui hakata Haapsalu muda kaevandama ja vagunitäitega exportima pealinna spaadesse jne, tasuks ära küll isegi kasum tuleks mega suur, paljud vagunid veaksid muda iga päev, päris paljud. Tegelikult peaks neljarööpmelise hoopis ehitama. Sest täis vagunid läheks Tallinna poole ja samal ajal tühjad tuleks tagasi. Töö ei jääks seisma ja lõppkokkuvõttes muutuks haapsalu laht nii sügavaks, et saaks mõne Tallink laevagi soome vahet käima panna…
Vähem mõgõš rohkem tegõš!
Haapsalu raudtee – suur nali või arutu rahakulutus . Pigem isegi mõlemat . Loota et raudtee toob haapsalu parnassile on arutu lootus – asub ju tallinnale lähemal palju asumeid kuhu raudtee juba ju liigub , aga õitsengut neis kantides pole ja ei tuleks ka haapsalusse – vaid iga aasta oldaks sunnitud koormate viisi raha matma selle mõne rongi käigushoidmiseks . Asi on veelgi teravam – sisuliselt pole julgust öelda et rapla viljandi lõik on ka mõtetu ja tuleks sulgeda . Ja need miljonid raudteedotatsiooni tuleks teevõrgu arendusse suunata
Kord ütles üks mees teisele- “Juba praegu nimetavad kaasosanikud mind lollpeaks, sest ma tahan tänavasõidukeid ehitada. Kui ma ütleksin neile, et hakkan õhusõidukeid ehitama, omandaksin ma kaasinimestele ohtliku maniaki kuulsuse.”
Need “lollpead ja maniakid” olid Gottlieb Wilhelm Daimler ja Ferdinand von Zeppelin.
“Ette tegemiseks” kulus mõlemal raha ja aega aga vähemalt lollpea ja maniaki kuulsusest said mehed lahti.
Seega unustada võib aga “lollpead ja maniakid” ei lase sel sündida.
Peale selle ei ole ma raudtee pooldaja ja nii peaks mulle tema kasulikkusest tehtama PUUST JA PUNASEKS ette
Kaiele:milleks teile raudtee Haapsalusse? Ehk põhjendaksite ja arvutaksite raudtee plussid inimestele ja mitte ainult raudtee ehitusest rikastuvatele inimestele.
Sul tuleb endal teha natuke kodutööd.
Tee sina ka kodutööd ja siis leiad, et kõik Hardid ei ole Uuemõisast
uuemõisas peaks ka ju peatus tulema, varem oli küll.
Kogu meie regionaalpoliitika on nagu vene rulett keda juhib nägija ja kuulja kuskilt kaugelt ja kellele pole meie inimesest tühjagi. Haapsalu raudtee ääres oli infrastruktuur aga pärast selle sulgemist pole enam midagi.Infrastruktuuri taastamine ei tule aga tänapäeval enam kõne alla sest pole enam inimesi,pole kaupa ect. Kui meil oleksid normaalsed suhted venemaaga siis muidugi vene juudid ja uusrikkad sõidaksid rongiga meeleldi Peterburist Haapsalu.Kahjuks ainult suvel,loota et enamus Haapsalu inimesi hakkab tallinnas tööl käima on samuti mõtetu. Nüüd on uus termin “sotsiaalne kasu”mida muidugi isegi Rayl Balticu spetsialistid numbrites ei oska välja arvutada siis see võiks olla ainus asi ehituse õigustamiseks… Loe rohkem »
ka sõjaline kasu, ka varjatud kasu, ka näiline kasu, ka motiveeritud kasu, aga ka mõttetu raiskamine
Mitu korda hr.Susi oma juttu leierdab? Sama jutt oli eelmise vöi
üleeelmise nädala Lääne Elus.
Haapsalu raudtee tuleb lähima 5a
jooksul,selles vöib kindel olla.
Kindel,et tuleb vaid Riisiperest Turbani.
on vaid see, et raudtee tuleb pärnust haapsallu
Tühja kohta ei jää.Tulevad meile näiteks hiinlased,kel kõik väga saastunud,nii,et eluks kõlbmatu maa.Tulevad,tulevad.
Rail Baltiku projektiraha tagasinõudmist annab vaidlustada.
Pärnu raudtee pandi kinni,sest Rail Baltic tuleb — millalgi.President allkirjastas lepingu.
Metallõhupallid võivad ju ka olla,aga kui saab vähegi,siis mööda maad on transport kindlam.Kui mõjutavad ilmaolud* …. ?
Haapsalu raudteest me ei räägi.