Taebla vanas koolimajas filmiti mai alguses kaadreid Leelo Tungla raamatute põhjal vändatavale mängufilmile „Seltsimees laps”. Olen 59. Ootan seda filmi, põks südames. Nii palju mälestusi, kirjutab Turvalepa juurtega Meeli Hunt.
Milline see kool minule samavanuse tüdrukuna oli! Oi, oi! Ilus, uus, võimas, puhas. Karm direktor Lembitu Varblane, kooliteenijad, kes kooli ja selle ümbrust korras hoidsid ning suviti jalgratastega kaugemalt kohale sõitsid. Kojamees Elmar, kes hommikuti töökäsud kooli hoovi kogunenud teenijaile kätte jagas. Vikatiteritamised, et kooli hobusele Saidale heina teha. Milline tegelik narratiiv seal taustaks on! Kui palju headust ja emotsioone, kui 8. klass lõpetas ja seitsmendikud neile internaadi köögis piduliku lõpulaua tegid. Kased kooli saalis lõpetamisel, esimesed romantilised hetked, pilguvahetused poiste-tüdrukute vahel enne lõplikku lahkumist koolimajast. Koolimaja ootab ju teid kõiki tagasi. Kannatlikult, nagu vanaema kaugel külas, kuhu te harva jõuate. Aga ta ootab. Kõigele vaatamata oodates ja lootes.
Mina ise ei ole seal koolis käinud, aga minu tädi Ida Põlluste oli kooli kokk ja tema juures möödusid kõik minu suved. Ka õpetajate toast Töörahva Lippu ja kirju toomas käies – kikivarvul läbi tühja koolimaja. Milline imeline maja see oli! Täis põnevaid saladusi, eriti üleval zooloogia ja inimõpetuse klass. Ussid katseklaasis ja inimese täissuuruses kuju. Veidi õõnes tunne. Ja muuseumituba. Ja üleval pööningutrepil vana harmoonium. Paar keelt sellel küll streikisid, aga rongisõidu ja koerapolka kannatas ära. Ja maja ees sirelid ja valged okasroosid. Tädi Ida alati rääkis nendega ja imetles. Nüüd on mulgi sama komme küljes.
Kui emotsioonid eemale lükata, kas oleks jumet sellel, et kutsuks vilistlased mõttetalguks kokku, et rääkida võimalusest see vana armas koolimaja taastada? Mõelda, milleks, mis funktsiooniga, millise kasutusega. Kui raudtee kunagi taastub, siis oleks ju liikumist. Polegi sääl kandis erilist kultuurielu. Minu juured on Turvalepal ning olen selles koolimajas kogenud oma elu ilusamaid aegu ja hetki. Sellest ka tahe see armas hoone päästa. Kes on nõus kaasa mõtlema ja õla alla panema?
Vt ka: "Galerii: filmivõtted viisid Taebla koolimaja Stalini aega"
"Taebla vanas koolimajas filmitud kaadrid saavad ERMi uue püsinäituse osaks"
Taebla vana koolimaja. Fotod: Urmas Lauri 
Kui palju seal kurjust valitses. Treu harrastas vägivalda (loomulikult mitte teiste ees), Bernhard Raba oli samuti paras närvihaige, keeras klassivennal sõrme kruustangi vahele, nii, et tüübil silmad märjad, Lints lajatas mingile tüübile klassipäevikuga lagipähe, piirkonnavolinik Lilleorg lasi direktori kabinetis nii mõnegi poisi peal käed käiku. Treu Leo ajal lendasid terve hulk noori poisse kolooniasse, kus kasutati lapstööjõudu… Kõik seda ei näinud, ei märganud, aga põlegu see maja põrgus!
Tulevikus võib vanast koolimajast teha ju internaadiruumid.Põhikoolegi ju suletakse,siis läheks vägagi õpilaskodu Taeblas tarvis.
Tere
Kahju, et inimestele kodukool korda ei lähe. Ma lootsin palju rohkemat tahet ja tahtmist. Aga ei mitte. See teeb mind väga kurvaks. Sinu mõte oleks igati hää. Ise mõtlesin, et ehk kultuurikeskus ja muuseum ja midagi sellist. Peaasi, et väärtuslik koht säiliks. See on paarisaja aasta pärast koht, kuhu muu maailm kikivarvul sisse astub. Me ei oska oma väärt asju väärtustada.
käisin seal koolis.
See sara tuleks kiiremas korras maha tõmmata ja muruplats teha.
Mis muruplats, parkla ikka.
Käisin suviti lapsepõlves tihti seal kuna täditütar oli kooliõpetaja.Siis oli vesiveski tamm veel püsti ja kogu ümbrus oli kenasti korras.Nostalgia on hea asi aga aeg läheb edasi .Uus põlvkond peab kasvama üles suurlinna tüüpi klaasist ja betoonist koolimajas sest kellelegi ei ole seda vana armast koolimaja ju tulevikus vaja-las mädaneb kuni hakkajad poisid tüdrukud tule otsa panevad.
püromaan tundub,et tegutseb,näitavad jäljed,kuid koolimaja nad ei puutu
Pole sellist inimest ja ametniku,kes môtleks,mis on homme alles…ühel hetkel ainult silmapiir,kus pole rahvast,puid,ega midagi.Kahju minu koolist,sealt sai kôik alguse.
rahvuse asi on enda teha ja vaja kõigil meil edasi ajada,tasuta pealegi
Meie varjume koduweiniga keldrisse ja wälja ennem lõppu ei tule
See väike kelder on minu!Kui ununes luuletus pähe õppimata,sai seal enne tunde selle keldrivaikuses kiiresti selgeks.
Seal võeti kõrged kuused tee ääres maha,remmelgaid pole puututud.
Kuna Haabersti remmelgat enam kaitsta ei saa siis järgmiseks kõlbab vana koolimaja küll. Kõik kooli katusele .
Kas tõesti ei suuda üks inimene midgai asjalikku suust välja lasta? Väga lame tekst.
muuseumiks