Galerii: Noarootsi pastoraadis avati käsitööpood ja infopunkt

Noarootsi väravas, kiriku vastas üle tee asuvas pastoraadihoones tegutseb taas turismiinfopunkt. I-punkti perenaine Helja Jõgisman peab samas ka käsitööbutiiki, mis kannab nime „Hein“.

„Hein on looduslik, nagu meie käsitöödki,“ selgitas Jõgisman nime saamislugu. Käsitööpoes müüb perenaine nii enda kui ka kohalikku käsitööd. „Juuni algul avasime, septembri lõpuni tahaks olla avatud.“

Pastoraadi eeskojas on laual telliskivi paksune koguteos „Aibofolke“. „See on noarootslaste piibel, mida külastajad huviga lehitsevad“ nentis Jõgisman. Koridoris on seina najal puhkamas jalgratas. „Kohe peaks kohale jõudma ka tellitud binokkel, siis hakkan ratast koos binokliga huvilistele laenutama,“ valgustas perenaine oma tegevusplaane.

Helja Jõgisman on pärit Haapsalust. Vahepeal elas ta 15 aasta Tallinnas, viimased poolteist aastat on ta aga Paslepa küla elanik. „Olen ise siia sisse tulnud ja üritan end Noarootsi eluoluga kurssi viia, saada selgust, mis siin põnevat on. Ja oma teadmisi ka teistele jagada,“ ütles poolsaare teejuht.

Noarootsi pastoraadis on ka varem infopunkt olnud, kuid vahepeal jagati infot Pürksis.

Infopunkti pidajaks saamise kohta oli Jõgismanil selgitus olemas. „Tuleb käia kohalike naistega rahvatantsuringis, nii saabki,“ ütles perenaine naerdes. „Tegelikult… kui ma esimest korda siia tulin, vaatasin, et nii äge maja seisab tühjana. Uurisin. Öeldi, et kunagi oli siin i-punkt. Hakkasime mõtlema, et mis siia sisse sobiks ja siis sai idee välja käidud. Kirikunõukogu võttis asja arutada ja otsustas, et see sobib siia. Nii lihtne see ongi.“

Jõgismani sõnul on tore, et pastoraadimaja poolsaare väravas on taas avatud. „Ka kohalikud käivad vaatamas, ütlevad, et esimest korda saavad sisse,“ nentis perenaine, kellel oli abiks tema seitsmeaastane tütar Olivia, kes läheb sügisel Noarootsi kooli esimesse klassi.

Rahvas on nii butiigi kui ka infopunkti leidnud. „On bussidega taime- ja linnuvaatlejad, rattaturiste Lätimaalt, siin piirkonnas suvitajaid,“ loetles Jõgisman. „Ja Haapsalu veinipäevade aegu oli palju Eesti inimesi, paljud ööbisid ka siinkandis.“

Pastoraadi suures toas pakutakse käsitööd, mille on kohalikud müügiks toonud. Turistid ostavad ka suvel meelsasti villaseid sõrmkindlaid. „Tahaks kohalikke mustreid ka saada,“ arutles Jõgisman. Hästi popp kaup on lillemustriga prossid. Turist, kes reisib lennukiga, otsib just võikesi meeneid, mida saab kaasa võtta.

„Käsitööliste hulgas on palju noori, see teeb rõõmu,“ nentis Jõgisman, kelle enda meelisalad on keraamika ja kudumid. Tal on plaanis korraldada ka keraamika töötuba. „Mul on juba olemas huvilised, kes küsivad, kas saab,“ ütles Jõgisma. „Kuupäev on veel kokku leppimata, kuid see, et esimesena teeme suurt kaussi, on tulevaste kursuslaste soovil juba selge.“

Fotod: Urmas Lauri