Paastukuu viimases Maalehes seisab juristi ja naljamehe Andres Ülviste tavatult sügavmõtteline lause: poliitkorrektsus on sõja jätkamine alistumise meetodil, kirjutab pensionil ühiskonnaõpetaja Hillar Padu (pildil).
Euroopa valitsusjuhtide kaunisõnaliselt sõjakaid lugulaulusid pagulaskriisist lugedes kujuneb tõesti äratundmine, et Euroopa Liit ei suudagi pagulaskriisiga võidelda. „Poliitkorrektsuse“ vaimus öeldakse välja „alistumise“ tõde: Euroopa riigid ei soovi üksteisega koostööd teha. Riigid ei soovi seda, kuna rahvad ei soovi. Ja rahvad ei soovi seda, kuna nad on enese arvates rivaalid, kellel pole ei ühiseid eesmärke, ei ühist majandus- ega kaitsepoliitikat. Kõik võistlevad omavahel, nagu „elu olekski suur Eurovisiooni lauluvõistlus“.
Euroopa täht on kustumas
Tänaseks on selge, et mitte euroopalikud väärtused, vaid majanduslik jõukus kutsub sisserändajate põhimassi. Lääne politoloogid ennustavad, et juba 2025. aastaks on Euroopa muutunud Magna Helvetiaks, heal järjel olevaks suureks Šveitsiks, kes on sulgenud piirid sisserändajatele, olles ise sõjaliselt impotentne, enesekeskne ja paljuski omaenda mineviku imetlemise muuseum, kus valitseb hirmu ja ohutunne.
Tegelik lõhe poliitiliselt korrektsete hüüdlausete ja reaalse elu vahel käriseb seega mitte ainult Eestis, vaid eelkõige Euroopas, kuhu väga igatsesime. Probleemid on samad. Vanad erakonnad süüdistavad uusi tulijaid populismis ja neonatsismis, ent toetus viimastele üha kasvab.
Iroonia prantsuse äärmuslaste, või meil EKRE aadressil, võiks asenduda aruteluga – miks? – miks vana retoorika vanadelt erakondadelt inimesi enam ei kõneta… Põlvkondade vahetus? Seda kindlasti.
Kuid midagi on veel. Euroopa tõus algas tinglikult Ameerika avastamisega 1492 . aastal. Algas uusaeg – Ameerika asustamine – Euroopa suurim „projekt“ ja võimsuse tõus neljaks sajandiks. 1800. aasta paiku kontrollisid eurooplased ning nende nüüdseks iseseisvad kolooniad (eelkõige USAs) 35% maakerast ja 1914. aastaks oli vastav näitaja juba 84%.
XX sajandi kaks suurt vennatapusõda viisid Euroopa langusse, mida Euroopa Liidu loomine (tinglikult 9.mail 1950) pole suutnud peatada. Arvatakse, et juba 2020. aastal hõlmab Lääne mõjuvõim (elulaadi ja ühiskonnakorralduse tähenduses) üksnes 24% maailma territooriumist.
Reformatsioon ja valgustus
Martin Lutheri usu-uuendused algasid 500 aastat tagasi (1517). Ka see tärmin tähistab uusaja algust, sest Reformatsioon andis rahvastele omakeelse Piibli ja kirjatarkuse. Algas euroopalike väärtuste loomine – valgustus.
Kristlik sallivus ja külalislahkus võõraste (eelkõige teiseusuliste) suhtes saab aga toimida punktini, kust algab juurdunud euroopaliku väärtussüsteemi eitamine. Sõltumata sellest, kui rikas ja sõnades sallivalt vastuvõtlik üks riik ka poleks, tuntakse end islamist ohustatuna, kui tulijate hulk saab ülemäära suur.
Euroopa äärmusparteid sellest räägivad ja neid usutakse, sest Willkommenskultur on vastutustundetu. Kogu Aafrika Euroopasse ära ei mahu, ja eks eestlanegi asub väärtuste kaitsele. Jutud, et õpetame neile eesti keele selgeks ja kõik laabub, on naiivne populism.
Reformatsioon tegi rahvad harituks ja kinnistas euroopalikud väärtused, aga „koolitarkus“ pani aluse ka usuleigusele ja ilmlikule ilmavaatele. Seepärast pole Euroopa Liit ei rahuingel ega pea kogu läinud millenniumi (919-1804) kestnud Suure Saksa Rahva Püha Rooma Riigi mantlipärija, mida küllap loodeti.
Euroopa Liidul puudub rahvaid tegusalt ühendav vaimsus – kristlus. Ja usuleige, suisa uskmatu Euroopa võib oma väärtussüsteemi valguses „heaoluriigi“ ideoloogiast pikalt ja poliitkorrektselt edasi laulda, kuid valitsuste „suur lauluvõistlus“ on mattumas äärmusparteide paisuvasse vilekoori.
Ka see on demokraatia, mitte natsism. Soome ei alistunud „hääletult“ Talvesõjas. See oli Eestiga võrreldes demokraatia võit. Kas Euroopa Liit suudab midagi samaväärset?!
Loodame, kuid ärme unustame, et Eesti on Euroopa piirivalvekordon – sõjaliselt kaitstud, kuid vaimselt juba pisut „poliitkorrektselt“ eurooplane.
Ei ole saamatuid ja tahte ning mõistuseta riike ja rahvaid, on sellised inimesed.
Siin kõlbaks Rain Kooli lause- “unustage see poliitkorrektsus, jääge lihtsalt korrektseks”.
Multikultuursus on hingede vägistamine, rahvusriikide hävitamise katsed on kuritegu inimsuse vastu, sama, mis oli kord holocaust juutide vastu.