Maastikupõleng. Foto Kaire Reiljan
14. aprillist algab Eestis ametlikult päästeameti direktori käskkirjaga kehtestatud tuleohtlik aeg, mil looduses tohib tuld teha vaid selleks mõeldud kohtades.
Kevadel sagenevad väljakutsed maastikupõlenguile. Läänemaal on 29. märtsist olnud kuus maastikupõlengut, viimati käisid päästjad teisipäeval Risti lähedal Rõumas kustutamas sajaruutmeetrist kulupõlengut.
Üle Eesti on märtsis aset leidnud 133 ja aprillis juba 222 metsa- ja maastikupõlengut, mis päästeameti hinnangul näitab, et tuleohtlik aeg on alanud.
Lääne päästepiirkonna juhi Kätlin Poopuu sõnul saavad põlengud enamasti alguse käest läinud lõkkest. Kulupõletus on Eestis keelatud aasta ringi.
Tuleohtlikul ajal võib looduses tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada riigimetsa majandamise keskuse lõkkekohti, mille asukohad on leitavad internetilehelt www.rmk.ee. Infot avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside kohta saab ka kohalikest omavalitsustest.
Väiksemast maastikupõlengust võib saada vaid hetkega ulatuslik ja traagiliste tagajärgedega põllu- või metsapõleng. Lõkke tegemisel tuleb nii metsas, maastikul kui koduaias järgida tuleohutusnõudeid. Lõkkease tuleb teha mittesüttivale pinnale, lõket tohib teha vaid vaikse tuulega, hoides käepärast esmased kustutusvahendid. Lahtist tuld ei tohi jätta järelevalveta, sel tuleb lasta lõpuni põleda, lõkkejäägid kustutada veega või summutada liivaga.
Täpsemat infot tule tegemise ohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524.
