0

Läänemaale lisandub kaks piirkonnapolitseinikku

Tarmo Õuemaa

Tarmo Õuemaa

tarmo@le.ee

Läänemaa politseijuht Andrei Taratuhin. Foto: Arvo Tarmula

Politsei teenetemärgid (06). Taratuhin. Tarmula

Uuest aastast saab Haapsalu politseijaoskond juurde kaks piirkonnapolitseinikku ja arutlusel on võimalus jätta tulevane Lääneranna vald Haapsalu jaoskonna piirkonnapolitseinike hallata.

Siseminister Andres Anvelt on lubanud, et Eesti politsei saab uuest aastast juurde ligi 40 piirkonnapolitseiniku ametikohta, neist kaks on lubatud Haapsalu jaoskonda. „Siseminister on öelnud, et politseist on aastate jooksul nii palju ära võetud, et nüüd on see piir käes, kust tuleks hakata juurde andma,” rääkis Haapsalu politseijaoskonna juht Andrei Taratuhin (pildil).

Praegu on Haapsalu politseijaoskonnal kolm konstaablipiirkonda: Haapsalu–Ridala, Põhja-Läänemaa koos Vormsiga ja Lõuna-Läänemaa, igas neist ametis üks piirkonnapolitseinik. Taratuhin on arvamusel, et näiteks Haapsalu ja Ridala piirkonda peaks teenindama rohkem kui üks konstaabel. „Mida väiksem on piirkond, millele saab konstaabel pühenduda, seda enam jõuab ta inimeste juurde,” ütles Taratuhin.

Läänemaa politseijuht ei osanud veel öelda, kas ja kuidas konstaablipiirkonnad pärast kahe piirkonnapolitseiniku lisandumist muutuvad. See oleneb ka sellest, millise politseijaoskonna teenindada jääb tulevane Lääneranna vald. Arutusel on olnud variant, et konstaablipiirkonnana jääb Lääneranna vald Haapsalu jaoskonna hallata.

„Oleme juhtkonnas kokku leppinud, et reformist ette ei kiiruta. Võib öelda, et kõik variandid on laual, aga otsust ei tule enne, kui see päev käes on,” ütles Taratuhin. Küsimusele, kas maakonna kahanedes ei või juhtuda, et Läänemaa ei saagi kaht piirkonnapolitseinikku juurde, vastas ta: „ Need kaks kohta on lubatud Haapsalu politseijaoskonda. Milline on selleks ajaks teenindusterritoorium, ei oska öelda.”

Taratuhin lisas, et nii Lääne- kui ka Pärnumaa kuuluvad nagunii Lääne prefektuuri koosseisu. „Põhimõttelist vahet ei ole, kes piirkonnapolitsei mõttes seda piirkonda teenindama hakkab – keskne alluvus on nagunii Pärnule,” selgitas ta.

Läänemaa politseijuht tõi näite, et patrulli puhul kehtib põhimõte, et reageerib lähim politseipatrull. Nii võib juhtuda, et Rapla patrull tuleb Kullamaale väljakutset teenindama või läheb meie patrull Pärnumaale. „Kui meie patrull on näiteks Rõudes ja väljakutse Lihulas, siis pole ju loogiline, et patrull hakkab Pärnust sõitma,” rääkis Taratuhin ja lisas, et ega abivajajal ole vahet, kust patrull tuleb, sest tema helistab abi saamiseks ikka 112.

Kui haldusreform saab teoks selle aasta lõpus ja uued piirkonnapolitseinikud lisanduvad uuest aastast, saavad esimesed muudatused Haapsalu jaoskonnas teoks juba juulist, mil seal kaob ennetus- ja menetlustalituse juhi koht. „Ma ei nimetaks seda mitte reformiks, vaid 2014. aasta sügisel toimunud muudatuste lihvimiseks või timmimiseks,” ütles Andrei Taratuhin.

Taratuhin põhjendas muutust struktuuri korrastamisega: ennetus- ja menetlusteenistuse juhi tööülesanded dubleerisid menetlusteenistuse juhi omi. „Nüüd on loogiline, et menetlusteenistus on eraldi üksus. Piirkonnagrupp, kuhu kuuluvad piirkonna- ja noorsoopolitseinikud, on aga eraldi grupp. Mõlema juhid alluvad otse jaoskonna juhile,” selgitas ta.

Maakonna politseijuht ütles, et selline struktuuri korrastamine puudutab rohkem jaoskonna siseelu. „Inimestel, keda teenindame, ei muutu midagi,” kinnitas ta.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz