Eelmine iseseisvusreferendum korraldati Šotimaal sügisel 2014. Foto: Urmas Lauri
Šotimaa esimene minister Nicola Sturgeon ütles esmaspäeval, et alustab kiireid samme uue iseseisvusreferendumi korraldamiseks 2018. aasta lõpus või 2019. aasta algul.
Sturgeon ütles, et Briti peaminister Theresa May on seni keeldunud minemast Šotimaaga Brexiti küsimuses kompromissile. Sturgeoni sõnul peab Šotimaa astuma aktiivseid samme, et kaitsta oma huve ajal, mil Suurbritannia valmistub käivitama Euroopa Liidust lahkumise protsessi.
“Järgmisel nädalal kavatsen taotleda Šoti parlamendi toetust Briti valitsusega kokku leppimisele … protseduuris, mis lubab Šoti parlamendil seadusega välja kuulutada järgmine iseseisvusreferendum,” lausus Sturgeon.
Sturgeon lisas, et kompromiss Briti valitsusega on veel võimalik, kuid ebatõenäoline. “Ma ei ole pööramas selga edasistele aruteludele,” kuid “ma ei saa teeselda Šoti rahvale, et kompromisslepe tundub kaugeltki tõenäoline.”
Šoti valitsus soovib, et Šotimaal lubataks jääda EL-i ühisturu liikmeks ka siis, kui ülejäänud Suurbritannia sellest lahkub. Edinburgh esitas Londonile vastavasisulised taotlused, kuid seni on need pidanud silmitsi seisma “tellistest järeleandmatuse seinaga”, lausus esimene minister.
“Ma teen seda, mis on minu arvates riigile õige,” rõhutas Sturgeon. “Minu arvates on tähtis, et Šotimaa saaks kasutada õigust valida meie enda tulevik ajal, kui valikuvariandid on praegusest selgemad, kuid enne, kui meie tee valimiseks on liiga hilja.”
Šoti valijad lükkasid 2014. aasta referendumil iseseisvumise tagasi, kuid Sturgeon ütles, et Ühendkuningriigi otsust EL-ist lahkuda on olukorda oluliselt muutnud. Iseseisvumise vastu ol tollal 55 protsenti valijatest, kuid 2016. aastal toimunud rahvahääletusel, milles britid otsustasid EL-ist lahkuda, toetas EL-is püsimist 62 protsenti šotlastest.
Ettevõtte BMG korraldatud ja Šoti päevalehes The Heraldis avaldatud hiljutisest küsitlusest selgus, et vastanutest 56 protsendi hinnangul olid vastu uue iseseisvushääletuse korraldamisele enne Brexitit. Umbes 52 protsenti olid seisukohal, et nad ei soovi Šotimaa lahkumist Ühendkuningriigist, kuid hiljuti avaldatud Ipsos MORI küsitlusest selgus, et toetus iseseisvumisele on 49 protsenti.
Briti valitsus on lubanud käivitada EL-ist lahkumise menetluse hiljemalt märtsi lõpuks. Seejärel algab kuni kaks aastat kestev läbirääkimiste protsess, mida on võimalik EL-i liikmesriikide ja Londoni üksmeele korral pikendada.
EL soovib läbirääkimiste sisulises osas leppele jõuda kuni 18 kuuga, et see jõuaks 2019. aasta märtsiks läbida Euroopa Parlamendi. See tähendab, et Sturgeoni soovitud ajaraami alusel toimuks uus Šoti iseseisvusreferendum pärast EL-i ja London läbirääkimiste põhiosa lõppu.