3

Galerii: vabariigi aastapäeva tähistamine Haapsalu lossiplatsil

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Eesti Vabariigi 99. aastapäeva tähistati täna keskpäeval Haapsalu lossiplatsil kaitseliitlaste rivistuse, kõnede ja pärgade panekuga Vabadussõjas langenute mälestusmärgi jalamile.

Toomirikus peetud kontsertjumalateenistuse järel suundusid lippurid ja kaitseliitlased Lossiplatsile. Lippurite rivi oli sel aastal tavapärasest pikem – pidupäeva puhul oli välja toodud koguni 32 lipp. Kaitseliidu üksuste lippude kõrval lehvisid vabadussamba juures mitmete organisatsioonide, koolide, kõigi valdade ning päästeameti ja politsei- ja piirivalveameti lipud.

Lossiplatsile olid üles rivistatud kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred.

Miitingule lisas vürtsi ilmataat, kostitades Lossiplatsile kogunenuid nii tuuleiilide ja rahehoogude kui ka päikesega. "Tänane ilm iseloomustab hästi meie 99aastase riigi ajalugu," ütles Kaitseliidu Lääne maleva pealik Rasmus Lippur. Praegust aega iseloomustades lisas Lippur, et Eesti pole kunagi olnud nii kaitstud kui praegu. 

"Armas väike vana Eesti," alustas oma kõne Haapsalu põhikooli õpilane Hendrik Veltri. Poiss lisas, et mõnikord ta kardab, et Eesti väsib ära, sest riik on juba üsna vana ja tal on palju muresid. "Kes sulle appi tuleb?" küsis Veltri ja vastas ise: "Mina tulen!".

Haapsalu linnapea Urmas Sukles meenutas filmi "Nimed marmortahvlil" stseeni, kus peategelane Henn Ahas pärast Vabadussõda tühja klassiruumi naaseb ja paljud tema kaasõpilased on sõtta jäänud. "Ma soovin, et tulevastel põlvedel ei oleks sellist kogemust," ütles Sukles.

Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilane Gert Käsk aga arutles selle üle, et vabariigi aastapäeval oleme küll oma riigi üle uhked, kuid aastapäev läbi, siis asendub uhkus kritiseerimise ja virisemisega. "Küsitakse, kas sellist Eestit me tahtsimegi. Aga ma küsiks vastupidi, kas meie riik väärib selliseid inimesi?" ütles ta. "Mina olen uhke Eesti üle," kinnitas noormees.

Piiskop Tiit Salumäe meenutas Eesti vabariigi loomise eellugu, 1917. aasta märtsis Peterburis, tollase nimega Petrogradis, toimunud mitmekümne tuhande eestlase demonstratsiooni ja sellele järgnenud Eestimaa kubermangu Ajutise Maanõukogu moodustamist.

Piiskopi sõnul vajavad inimesed rituaali. "Ka meile on aeg-ajalt öeldud, et kas tasub vabariigi aastapäeva nii pidulikult tähistada," sõnas Salumäe ja vastas ise: "Tasub küll." 

Fotod Arvo Tarmula

Vabariigi aastapäev lossiplatsil. Tarmula01 Vabariigi aastapäev lossiplatsil. Tarmula02 Vabariigi aastapäev lossiplatsil. Tarmula03 Vabariigi aastapäev lossiplatsil. Tarmula04 Vabariigi aastapäev lossiplatsil. Tarmula05 Vabariigi aastapäev lossiplatsil. Tarmula06 Vabariigi aastapäev lossiplatsil. Tarmula07 Vabariigi aastapäev lossiplatsil. Tarmula08 Vabariigi aastapäev lossiplatsil. Tarmula09 Vabariigi aastapäev lossiplatsil. Tarmula10 Vabariigi aastapäev lossiplatsil. Tarmula11 Vabariigi aastapäev lossiplatsil. Tarmula12 Vabariigi aastapäev lossiplatsil. Tarmula13 Vabariigi aastapäev lossiplatsil. Tarmula14 Vabariigi aastapäev lossiplatsil. Tarmula15 Vabariigi aastapäev lossiplatsil. Tarmula16 Vabariigi aastapäev lossiplatsil. Tarmula17 Vabariigi aastapäev lossiplatsil. Tarmula18 Vabariigi aastapäev lossiplatsil. Tarmula19 Vabariigi aastapäev lossiplatsil. Tarmula20 Vabariigi aastapäev lossiplatsil. Tarmula21 Vabariigi aastapäev lossiplatsil. Tarmula22 Vabariigi aastapäev lossiplatsil. Tarmula23 Vabariigi aastapäev lossiplatsil. Tarmula24 Vabariigi aastapäev lossiplatsil. Tarmula25 Vabariigi aastapäev lossiplatsil. Tarmula26 Vabariigi aastapäev lossiplatsil. Tarmula27 Vabariigi aastapäev lossiplatsil. Tarmula28 Vabariigi aastapäev lossiplatsil. Tarmula29 Vabariigi aastapäev lossiplatsil. Tarmula30 Vabariigi aastapäev lossiplatsil. Tarmula31 Vabariigi aastapäev lossiplatsil. Tarmula32 Vabariigi aastapäev lossiplatsil. Tarmula33 Vabariigi aastapäev lossiplatsil. Tarmula34 Vabariigi aastapäev lossiplatsil. Tarmula35 Vabariigi aastapäev lossiplatsil. Tarmula36 Vabariigi aastapäev lossiplatsil. Tarmula37 Vabariigi aastapäev lossiplatsil. Tarmula38 Vabariigi aastapäev lossiplatsil. Tarmula39 Vabariigi aastapäev lossiplatsil. Tarmula40 Vabariigi aastapäev lossiplatsil. Tarmula41 Vabariigi aastapäev lossiplatsil. Tarmula42

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Imelik
Imelik

Pole oluline kui “tähtis” on üritus ja tublid ning vastutulelikud korraldajad/osalejad, see ei saa toimuda laste ja osalejate tervise arvelt ning on korraldajate poolt vastutustundetu.
Muusikast.
Eks see eestvedajate karismaatilisusest ja piirkonnas olevatest valikutest sõltu.
Lihulal on põhjust uhkust tunda.

Mati+Põdra
Mati+Põdra

Siga leiab alati pori. Tegelege laipade lugemise asemel parem küsimusega, miks Lihulast on orkester alati pidulike ürituste puhuks vajadusel võtta (käisime kvintetiga eelmisel päeval ka politsei aktusel, 23.02 õhtul oli Lihulas oma kontsert, kus paljud orkestrandid ka solistidena esinesid + dancebandi mäng), aga palju suuremas linnas käib ainult üks soigumine, kuidas puhkpillimuusikast ei hoolita ja muusikakool vastu töötab jne.

Silver+Suvisild
Silver+Suvisild
Vabadussõja mälestussammas ei ole koht piiskopi jutluste pidamiseks. Juuda teenrid jäägu kirikutesse. Samuti jääb mõistmatuks, miks toodi õhukestes riietes, suve kingades ja ilma kinnasteta lapsed platsile pilli mängima. Too külm ja tuuline pidupäev lossiplatsil, oli paras katsumus isegi talveriietes kaitseväelastele, mis siis veel rääkida lastest. Tähelepanelikumad kodanikud võisid märgata, et piiskopi lõputu jutustamise ajal, vajus külmast kokku ees rivis mänginud tüdruk, kes tõsteti külma autosse “sooja”. Peagi saabus kohale kiirabi, kes viis alajahtunud tüdruku haiglasse. Kokkukukkumise märke näitas ka veel üks poiss, kellel pill rippus kaelas, suvekinga ninad üksteise peal ja küür seljas. Peo lõppedes jooksid lapsed kõrval seisvasse külma… Loe rohkem »
wpDiscuz