Salajõe elanik Ain Urbas ütles, et turbane on isegi talu allikas, mis on igapäevases kasutuses loodusliku sahvrina. Foto: Urmas Lauri
Lääne-Nigula vallavolikogu ei toetanud Niibi turbatootmisala laiendamist ja soovib uue hüdrogeoloogilise uuringu tegemist.
„Põhimõtteliselt on keeldumise põhjuseks inimeste veeküsimus, kaevud on hukas. Uuringud ei ütle küll üheselt, et kaevandamine on süüdi, kuid on vaja teada saada, mis selle vee halvaks teeb,“ selgitas Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.
Ta ütles, et see oli vallavalitsuse ja volikogu konsensuslik otsus.
OÜ Kekkilä Eesti taotleb keskkonnaametilt luba Lääne-Nigula vallas 200 ha suurusele Niibi 2 turbatootmisalale. Ettevõte on maardlat avada tahtnud juba ammu, kohalike elanike väitel on isegi ettevalmistustööd tehtud, sest sama firma tegutseb seal kandis juba aastaid. 2015 õnnestus ettevõttel saada heakskiit uue kaevanduse keskkonnamõjude aruandele, kuigi Salajõe külaseltsi eksperdid pidasid seda ebapädevaks.
Uuring peab selgitama kaevuvee kvaliteedilanguse põhjuse
Volikogu keeldumine ei tähenda, et keskkonnaamet ei saa Kekkilä soovi kohaselt kohe uut kaevandamisluba anda, kuid võimalus selleks siiski jääb.
„Omavalitsuse keeldumine on keskkonnaametile siduv,” ütles keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja Maria Karus. Seega, kui vald ei ole loa andmisega nõus, ei saa amet seda ka teha.
Kekkiläl on siiski jäänud alles üks päästev õlekõrs. Nimelt võib keskkonnaamet taotleja ettepanekul küsida loa andmiseks nõusolekut valitsuselt. „Vabariigi valitsus annab nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi,” selgitas Karus.
Karus lisas, et keskkonnaamet võib ka keelduda valitsuselt nõusoleku taotlemisest, kui keskkonnaministri hinnangul riigi huvi loa andmiseks ilmselgelt puudub.
„Minu arvates oleks vaja enne loa andmist selgeks teha, milles on vee kvaliteedi halvenemise põhjus,” ütles vallavanem Lõhmus.
Vald on koostanud uuringuprogrammi, mil moel oleks võimalik tagada Salajõe piirkonna elanikele puhas joogivesi. Raha taotleb vald keskkonnainvesteeringute keskusest (KIK). Taotletav summa on 40 000 euro ringis. Lõhmus selgitas, et seniste uuringute suunitlus on olnud turbakaevandamise mõjude prognoos, mitte põhjavee reostuse põhjuse väljaselgitamine.
„Tegelikke põhjusi teadmata ei ole selge, kuidas kujunenud olusid leevendada ning elanike joogivee probleemi lahendada,” ütles vallavanem. „Lähtuda tuleb ettevaatusprintsiibist, olude selgitamiseks on vaja teha põhjalik hüdrogeoloogiline uuring, mis selgitab põhjavee reostuse põhjused ning pakub välja võimalused keskkonnaseisundi parandamiseks ja joogivee probleemi lahendamiseks.”
Kui uuringu tulemustest peaks selguma, et joogivee kvaliteedi halvenemise peapõhjus on ikkagi turba kaevandamises, siis kaevandusala laiendamine tekitab suuremat keskkonnakahju.
Lõhmus loodab, et keskkonnaamet ootab selle loa väljaandmisega. „Võib ju ettevõtlust olla, kuid kui inimesed seal ei ela, on asi ikka väga halvasti,” nentis Lõhmus.
Aastatepikkune võitlus
Riknenud on vähemalt 17 majapidamise kaevud. Peale Salajõe küla on hukas kaevud ka Mõisakülas, Niibi, Vedra ja Soolu külas. Rikutud veega piirkond laieneb tasapisi, sest turbaga võib olla täidetud ka karstiala, kuhu turbakaevandus kuivendusveed suunab. Mõned eksperdid peavad Niibi turbakaevandust ka Haapsalu Tagalahe ülihalva seisundi üheks põhjuseks.
Vesi hakkas muutuma pruuniks ja filtreid ummistama kümmekond aastat tagasi, mil Kekkilä avas uue turbakaevanduse Tui rabas. Kekkilä tellitud uuringud on küll möönnud, et kaevuvesi võib olla söögi- ja joogikõlbmatu turbakaevanduse tõttu, kuid pole pidanud seda peamiseks vee riknemise põhjuseks.
Salajõe külaseltsi juhatuse liige Mare Urbas on puhta kaevuvee eest võidelnud viimased viis aastat. „Oleme volikogu otsusega rahul, meid on tõsiselt kuulda võetud ja teavitatud, et kui turba kaevandamine laieneb, võib vee reostus laieneda,” nentis Urbas.
Urbas ütles, et Salajõe külaseltsil on kavas oma murega minna nii keskkonnaministri kui ka riigikogu keskkonnakomisjoni jutule.
Niibi raba turbakaevandused
Kekkiläl on Niibi rabas praegu kaks kaevandust: Niibi 3 ja Niibi. Loa saamisel lisanduks neile kaevandus Niibi 2. Turvast rohkem kaevandama ei hakataks, maht oleks ikkagi 30 000 tonni aastas. Uue kaevanduse avamine lubaks vanas mahtu vähendada ja tasakaalustada see uue arvel.
Turbatootja taotleb 35 aastaks kaevandusluba 200 hektaril Niibi 2 turbaalal, kust võiks kaevandada kuni 15 000 tonni aastas.
Teiseks taotleb Kekkilä kaevandusmahu vähendamist Niibi turbaalal, kus kaevandataks senise 20 000 tonni asemel aastas 5000 tonni.
Niibi kaevandusluba lõppenuks 2022. aastal, uut luba taotleb Kekkilä 30 aastaks.
Maapõueseaduse muudatuse ja vana turbaala mahtude vähendamise arvel olekski võimalik avada uus kaevandus aastamahuga 15 000 tonni.
Kaie Ilves
ei maksa Kekkilä vallale – enamus makstavatest keskkonnatasudest läheb väidetavalt Pärnumaale. Aga teadjamad võik asja uurida
Siis on otsus õige!
Kas Läänemaa inimestel on nii lihtne tööd leida?Anna teistele ka teada kus Läänemaal inimesed tööd leiaks!
kas kekkila ei maksa makse vallale?
Kui tootmist ei ole, ei ole ka inimestel TÖÖD,kumma sina valid ?
Inimesed leiavad ikka tööd, aga vett nii kergelt korda ei saa. No ja palju selle valla elanikke sealt tööd saab?
Lõpuks ometi võttis volikogu oma valijate nõudmisi kuulda !! Sellest jamast on olnud mitmeid nii tele kui raadiosaateid. Vesi on päris hukas ning kohalikud peaks kohtu kaudu nõudma kahjutasu. Ning firmajuhtidele 3 korda nädalas sama veega klistiiri.
Harjumaa kaguosas on joogivesi turbapruun ja joogikõlbmatu,kellelgi pole enam midagi öelda ega võideldagi,kuna kõik on ammu toimunud….
Respekt.Jätkake!