Martna on üks ühinevatest omavalitsusest, mis hakkab arutama osavallaks saamise võimalusi. Foto Urmas Lauri
Lääne-Nigula, Nõva, Noarootsi, Kullamaa ja Martna ühinemisel tekkivas uues Lääne-Nigula vallas soovivad osavalla staatust saada Noarootsi ja Kullamaa. Osavalla üle on nõu pidama hakatud ka Martnas ja Nõval.
Martna volikogu esimees Ene Pallas ütles, et Martna puhul ei saa veel rääkida osavalla plaanist. „Aga on mõte hakata seda arutama, sest see on võimalus – kas praegu või mitte kunagi,” ütles Pallas ja lisas, et kui Kullamaa ja Noarootsi soovivad osavalla staatust, miks peaks siis Martna sellest võimalusest loobuma.
„Me peaks ikka uues, suures vallas ühtmoodi juhtima. Ei saa olla nii, et kolmes piirkonnas on osavald ja kahes piirkonnas pole seda,” arutles Nõva vallavanem Deiw Rahumägi. „Küsimus on vaid selles, mis on osavalla ja kogukonnakogu erinevus. Mina väidan, et erinevust pole, sest osavallale ei anta eelarvet, otsustusõigust ega mitte midagi. Osavald kõlab aga paremini, seal on sõna „vald” sees. Kui meil on praegusel vallamajal silt, et tegemist on Nõva osavallamajaga, on see emotsionaalselt muud, kui oleks sildi „Lääne-Nigula valla Nõva teeninduspunkt” korral. Need on kaks eri asja.”
Martna vallavanem Tiiu Aavik ütles, et Lääne-Nigula valla ühinemisleping on koostatud nii, et kõigile liitujaile on jäetud osavallaks saamise uks lahti. „Võimalus on kõigil, ka Lääne-Nigula võiks osavalla staatuse saada,” selgitas Aavik. „Oluline on vaid see, et [osavalla moodustamise otsus] tehakse enne valimisi.”
Aaviku sõnul visatud osavalla mõte volikogu eelmisel istungil üles. „Üks põhjus on selles, et osavallas moodustatakse osavallakogu, kes seisaks Martna eest uues Lääne-Nigula volikogus. On selge, et uus vald tuleb hoomamatult suur, ning meile võiks olla abiks, et osavallakogu seisaks Martna huvide eest.”
„Meil on osavalla moodustamine plaanis, kuid kiiret pole, sügiseks peame otsustama,“ ütles Nõva vallavanem.
Martna volikogu asub osavalla moodustamist vallavanem Aaviku sõnul arutama tõenäoliselt oma järgmisel istungil. Selleks ajaks peaks asjaomane eelnõu valmis olema.
Aasta pärast on kõigil asi ununenud. Tegelikult ju tavainimest ei koti, kus vallamaja asub. Väga harva on sinna asja. Mingis “osavallakogus” viitsitakse ka ehk esimene kord käia huvi pärast, kuni on aru saada, et tegu on jututoaga. Siis huvi lahtub. Andke minna!
Oleneb, mis volitused vallavolikogu annab. Mis sellega pihta osatakse hakata, sõltub juba kõrvade vahele talletatust.
Need valdade vägistajad võtku ette Ew põhiseaduse…
Osavalla kõige suurem pluss näib olevat hääleõigus (mitte segi ajada otsustusõigusega!). See muudab suurvalla volikogu rutiinsete käetõstjate elu keerulisemaks. Sest ei saa mängida ühehäälset-üksmeelset demokraatiat, kui teatud piirkonna esindajad võivad iga hetk tõstatada/esitada ebamugavaid küsimusi. Pole oluline, et osavallal puudub juriidiline otsustusõigus ning ‘pärisvald’ võib ta’st toorelt üle rullida! Isegi parteisõdurid ja korruptandid on sunnitud jälgima, et nende maniskile avalikkuse ees liiga näotuid plekke ei jääks. Osavalla sõna maksab sealjuures rohkem kui Lääne Elu hurjutav artikkel või üksiku entusiasti kogutud petitsiooniallkirjad.
Osavalla sõna ei maksa midagi ja antud koosluse võib ka üsna lihtsalt likvideerida. Kohalik rahvas teostab oma võimu läbi vallavolikogu valimise.
“…osavallale ei anta eelarvet, otsustusõigust ega mitte midagi.” See päris tõele ei vasta, sest osavalla põhimääruses, peavad olema sätestatud ka selle teostamiseks vajalikud valla eelarvelised vahendid ja volitused. Tõsi, selle kinnitab/ või ei kinnita vallavolikogu. Seadusega on tagatud algatusõigus ja algatuse arutelul sõnaõigus. Otsustusõigus on vastavalt vallavolikogu poolt kinnitatud põhimääruses sätestatule. Mul tekib ainult küsimus- kas siis vallavolikogu ei esinda piisavalt? Uue valla mõte ongi ju selles, et teil on nüüd ühised huvid? Kui mõte on “teki enda peale tirimisel” sõnale suurema kaalu andmiseks, siis mingit ühist valda ei ole ja “koostöö” seisneb ainult kakluses ja võimuvõitluses vallavolikogus. Osavalla mõte… Loe rohkem »
Need ühised huvid võivad olla seal väga keerulised tekkima, kuna see kolhoos algab Nõva sadamast ja lõppeb Kasari silla peal. Sinna vahele jäävad väga erinevad piirkonnad ja asumid.
Ühine huvi, peaks olema parem toimetulek.
Ühiskonna väike mudel on perekond. Kui palgapäeval tahab igaüks oma soovide otsekohest teostamist, ning keegi ei mõtle perspektiivis, siis õige pea vähenevad ka kõigi soovid (iseenesest).
Asi läheb hulluks kätte , üle JOKK`i. Lihtne värk: Lääne-Nigula vald Nõva küla (Peraküla küla , Hindase küla , Nõmmemaa küla). Osavald või teeninduspunk, mingi elementaarne asjaajamise koht jääb ikka. Eelmisest ühinemisest on kasutusel teenindus punktid.
Mis asi on kogukonnakogu?
kogukonnakogu peaksid minu teada moodustama piirkonna külade külavanemad või esindajad
Ehk siis teoorias on võimalik, et kogukonnakogu võivad moodustada inimesed, kellest mitte keegi ei kuulu valla volikogusse. Osavallakogu moodustub valimistel kandideerivatest inimestest. Ehk siis hetkel tundub, et läbi osavallakogu on võimalik paremini piirkonnal oma sõnumit valla volikoguni viia….?
Ei osavallakogul ega kogukonnakogul pole ühtegi volitust ega funktsiooni, mida vallavolikogu nendele eelnevalt andnud ei ole. Seega loeb ainult esindatus ja “sõnum” vallavolikogus. Põhimõtteliselt võib vallavolikogu
anda kohapealse funktsiooni ka ühele ametnikule (kes ei ole kellegi poolt valitud).
Osavald on nimena elanikele sobivam kui teeninduspunkt. Ma arutasin siin omaette oma vallast. Oleks nii – Pärnumaa, Lääneranna valla Lihula vallamaja Hanila osavalla Kõmsi rahvamaja teenindajad – ametnikud. Sinna on rahval asja nagu varemgi vallamajja. Väga kahju, et Läänemaa lõhuti.