Riigihaldusminister Mihhail Korb (vasakult teine) jõudis teisipäeval Lääneranna vallajuhtidele juba valla nimesildi üle anda. Foto Urmas Lauri
Kohanimenõukogu on teinud valitsusele ettepaneku paluda seitsmel moodustataval ühendvallal leida endale sobivam nimi, ütles rahandusministeeriumi esindaja BNSile. Teiset hulgas soovitatakse uus nimi leida Lihula, Hanila, Koonga ja Varbla vallast moodustavale Lääneranna vallale.
"Kohanimenõukogu on suurema osa ühinevate valdade nimesid heaks kiitnud. Paljud vallad on hoolimata läbirääkimiste keerukusest leidnud esialgse, kohanimeseaduse ja -põhimõtetega mitte kooskõlas olnud nime asemele teise, mis on uue haldusüksuse nimena olnud põhjendatum ja uut valda täpsemalt määratlevam," ütles ministeeriumi pressiesindaja Karel Hanni neljapäeval BNS-ile. "Uue nime valik on paljudel juhtudel olnud raskendatud ka seetõttu, et ühinev piirkond on varasematest ajaloolistest üksustest nagu näiteks kihelkonnad suurem ning sobivat ühendavat nime on olnud raske leida," lisas Hanni.
Siiski on rahandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev kohanimenõukogu soovitanud volikogudes kokku lepitust erinevat nime seitsmele moodustatavale haldusüksusele, märkis Hanni.
Kohanimenõukogu on soovitanud leida uus nimi järgmistele haldusüksustele:
Lääneranna vald – kohanimenõukogu hinnangul sobivaim nimi Lihula vald ajaloolise nime järgi, Lääneranna kui geograafiliselt määramatu uudisnimi võib kaalumisele tulla teisena.
Võhandu vald – Võhandu läbib Eesti pikima jõena mitmeid valdu, tulevase valla territooriumile jääb sellest väike osa. Sobiv nimi oleks kohanimenõukogu hinnangul Võru vald, mis kajastab keskust ja selle loogilist tagamaavõrgustikku.
Lahemaa vald – geograafiliselt ja kultuurilis-ajalooliselt eksitav nimi, vaid üks ühineja kahest asub Lahemaal, suurem osa Lahemaast jääb Kuusalu valla maadele. Sobivad nimed võiksid olla endise Haljala kihelkonna põhjal Haljala, aga ka vallakeskuse järgi.
Põhjaranniku vald – geograafiliselt ebamäärane kunstlik nimi, võib olla eksitav kohanimeseaduse mõistes. Sobiv oleks täpsem sünonüüm Ontika vald või vallanime järgi Toila vald.
Kehtnakandi vald – võõrastav hübriidnimi, ei allu ühelegi reeglile ning tegu ei ole ka liitnimega. Sobiv nimi oleks Kehtna vald või ka valdade poolt arutatud Hiiekõnnu vald.
Mulgi vald – geograafiliselt ja kultuurilis-ajalooliselt eksitav nimi, hõlmab kolmandiku ajalooliselt Mulgimaast, vajab täiendi lisamist – näiteks Lääne-Mulgi vald, Abja-Mulgi vald või kihelkonnanimedest lähtuvalt Halliste-Karksi.
Võnnu/Kastre vald – kohanimenõukogu soovitab Võnnu valda Eesti ühe vanima ja rahvarohkeima kihelkonna järgi, mille piiridesse uus vald jääb. Kastre vald kui väheolulisem nimi võib olla kaalumisel teise variandina.
Rõuge/Haanja(maa) vald – Esimene soovitus on vana kihelkonnanimi Rõuge, kaaluda võib Haanja nime, millega küll seoseid vähem. Haanjamaa on kitsam mõiste, mistõttu ei sobi ühinejate nimeks.
Kohanimenõukogu on nõuandev organ kohanimekorralduse probleemide läbitöötamiseks ning vastava tegevuse suunamiseks.
Omavalitsuste nime osas teeb lõpliku otsuse valitsus. Valitsus võtab arvesse ja teeb nimeotsuse lähtudes ühinejate ning kohanimenõukogu põhjendustest.
Kui valitsus nõustub kohanimenõukogu seisukohaga, et mingi omavalitsuse nimi pole sobiv, siis saab eelnõu vastuvõtmise valitsuse istungil edasi lükata. Seejärel saadab rahandusministeerium valitsuse suunised omavalitsustele uuesti arutamiseks. Vastavalt haldusreformi seaduses sätestatud tähtaegadele teeb valitsus otsuse 1. veebruariks. Samas võib valitsus nime-ettepanekuid teha ka sel perioodil, mil teeb 5000 elaniku kriteeriumi mittetäitvatele omavalitsustele ettepaneku ühinemiseks. Sellistel juhtudel on nime kinnitamiseks aega vähemalt 15. maini, mil omavalitsused saavad esitada nii ühinemise kui nime osas oma viimase arvamuse.
Valitsus ei kinnitanud neljapäeval oma istungil Hiiu valla ja Käina valla ühinemist ning võttis otsustamiseks lisaaega, kuna kaks ühinevat valda soovisid uueks nimeks Hiiumaa vald, ehkki kohanimenõukogu on juhtinud tähelepanu, et Hiiumaa vald on sobiv nimi terve saare valdade ühinemisel. Ühendvallaga ei ole aga siiani soovinud liituda Emmaste vald ja Pühalepa vald.
Kohanimenõukogu loodi juba 1938. aastal, valitsusele nõuandva asjatundjate koguna. 15-liikmelise kohanimenõukogu roll on suunata Eesti kohanimekorraldust. Selle aluseks on Eesti rikkaliku kohanimepärandi kaitse ja ühtlustatud kasutusreeglid. Kohanimede keelelise korrektsuse nõuete täitmise üle teeb järelevalvet keeleinspektsioon, kohanimede asjus annab eksperthinnanguid ja korraldab uuringuid Eesti Keele Instituut
kas keegi oskab kommenteerida, mis on olnud haldusreformi sisu ja mõte?
Ühinemise vastu pole midagi ja Pärnumaa vastu pole ka midagi kuid see kohutav ning ilmetu nimi häirib väga. Miks mainitakse üldse hääletamist ja rahva tahet, seal ei küsitud ei maakonna ega nime kohta. Ainus küsimus oli ühinemise kohta. Ainuvõimalik oleks Lihula vald. Alles tähistasime Lihula 805 aastapäeva ja missugune rikas ning oluline ajalugu on Lihulal. Valla keskuseks on Lihula nagunii ja siis mingisugune täiesti ilmetu kolhoosile sobiv nimi – Lääneranna.
Kompromissina sobiks ka Soontagana. Lääneranna on täielikult out.
Ei sobi juba nime pärast. Lihula, Hanila ja Varbla ei ole ju sootagused alad. Ja ei kattu mauinasaegse kihelkonnaga ka mitte.
Lihula on ju iidvana keskus, olnud kunagi suisa piirkonna pealinna staatuses, praegu ainus linn neis neljas lähestikku asuvas äärevallas. Kuna keskuseks jääb Lihula, siis on kõigile lihtsaim nimetada ka vald selle järgi. Mis veel eemalt vaadates paistab – need neli äärevalda peaks ühinema küll ja Lihula olulisus keskusena peaks tublisti kasvama, kuna ollakse nii Haapsalust kui Pärnust ikka parasjagu eemal, kuidagi omaette (k.a. Koonga ja Varbla). Aga pigem võiks nad ühineda Läänemaa alla, kuidagi ajalooliselt tundub niipidi õigem, lisaks on Pärnumaa nagunii hiigelsuur ja Läänemaa jääks liiga väike. Mingi tasakaal võiks tervikus ikka alles jääda. Küllap siis ka bussiühendus õigetpidi… Loe rohkem »
Lääneranna asemel pangu kasvõi Kukeranna kui merelisust rõhutada tahavad. Kukerannas filmiti Viimse reliikvia Pirita kloostrit ja Reigi õpetajat. Kui vahet ei ole, mus nimi, siis olgu juba Kukeranna.
Teistega võib nõustuda, kuid Kehtnakandi kõlab tõesti väga totralt ja umbmääraselt. Tulge Kehtna ja Järvakandi vallajuhid ometi mõistusele!
Ka Järtna vald kõlaks vist paremini…?
Misasi see Raplamaa on? Täielik môttetus kaardil, ilma igasuguse ajaloolise sidemeta. Nôukogude toode.
Kogu Läänemaa põhjapoolset osa on muinasaja lõpul Henriku kroonika järgi nimetatud kokkuvõtlikult Ridalaks.
Nii vôib temast aru saada jah, ladina Rotalia isegi ilus nimi. Aga tema kaasaegne Taani Hindamisraamat räägib Ridalast kui Rotelevikust, mis hôlmas nii Pôhja- kui Lôuna-Läänemaa! Koos 1900 adramaaga ja seitsme kihelkonnaga.
Muinasajal oli Lõuna-Läänemaa üheks tähtsaimaks keskuseks Soontagana maalinn ja sama nime kandis ka kihelkond, aga isegi kogu Läänemaa lõunapoolset osa nimetati Soontaganaks (Pärnumaad siis polnudki). Seega sobiks Soontagana praegugi kõige paremini Lääneranna valla asemel. Pealegi on see väga vana nimi. Tegemist on liitsõnaga, mille esimese poole lõpus on omastavas käändes säilinud n-täht. Eesti keeles on see olemas veel vaid ühes sõnas – maantee.
huvitav tähelepanek, aitäh. maantee sõna iidset omapära ma ei teadnudki,
Soontaga oli ÜKS tähtsamatest linnustest, mitte keskustest. Kihelkonna kohta ei osata öelda, mismoodi ta oli ja kuhu ulatus. Korbe kihelkond oli näiteks märksa suurem – Pärnu-Jaagupist kuni Pärnu jôeni. Nii et Soontaga on vaidlusalune küsimus ka täna. Ja kui Läti Henrik ette vôtta, siis tema heietas hoopis Maritima kihelkonnast, millesse Soontaga linnus kuulus. Sa pead muinasaega veidi avarama silmavaatega uurima, praegu tundud vanade ajaloolaste dogmadesse kinni jäänud olevat.
Henriku järgi ulatusid Soontagana valdused kindlasti vähemalt Pärnu jõeni, kui mitte kaugemale. 1210. aastal tulles Riiast mereäärset teed pidi jõudsid “nad esimesse kihelkonda, mida kutsutakse Soontaganaks (LH XV, 10). Henriku kroonikas on Soontagana valdusi kujutatud suuremana kui seda sai olla üks kihelkond veel ühel korral (vt LH XIX, 8). Seevastu Korbe kihelkonda pole Henriku kroonikas nimetatudki. On olemas vaid Pärnu praosti Fabianus Quadrantinuse kiri aastast 1582, milles teatatakse, et Tallinna Rootsi asehaldur pretendeerib “Korbele, kogu maale põhja pool Pärnu jõge”. Seda ei saa ometi tõsisel võtta muinasaegsete piiride määramisel. Kodukoha patrioodi Ilmar Arensi seisukohta, et muinas-Korbe kihelkond hõlmas Pärnu-Jaagupi, Vändra,… Loe rohkem »
Läti Henrik on läbinisti tendentslik kirjutis ja teenib kellegi huve. tema kirjapanekut ei saa vôtta automaatselt kui meie ajalugu. Kui sakslased mööda mereäärt tulid, siis loomulikult oli Soontaga esimene kihelkond. Kui suur see kihelkond aga oli, on küsimärk. Ei tasu seda väga lahmakaks ajada, viska pilt tänasele Pärnumaa kaardile ja vaata kui palju seal on soid ja rabasid ja lihtsalt tüma maad ja môtle, et 800 aastat tagasi oli see veelgi tümam ja vesisem.
Ja kui Läti Henrik ei maininud Korbet, siis ei tähenda see, et sellenimelist kihelkonda polnud olemas. Lihtsalt vallutusel polnud sinna asja ja seepärast ei pandudki kirja. Neid kohti on Eestimaal hulganisti, mida Henrik ei maininud poole sônagagi, ega see ei tähenda, et neid polnud tollal olemas.
Nimi Lääneranna vald on mõttetu ja eksitav. Lääne rand ulatub Häädemeestest Nõvani. Ja mis on Koongal pistmist rannaga.
Õige oleks Soontagana vald nagu muiste kogu selle piirkonna nimi oli.
Ei olnud muiste kogu selle piirkonna nimi Soontagana. Tähtsaim punkt oli ikkagi Lihula. Sinna, kui tähtsamasse keskusesse, tulid rootslased 1220 ja enne veel oli Riia piiskop teinud Lihulast tulevase Eestimaa piiskopkonna pealinna. Nii et tol hämaral ajal oli Lihula kôva tegija. Soontaga oli vaid linnus keset sood. Küll tugev linnus, aga selle tagamaad ei osata siiamaani paika panna. Nii et kui, siis juba Lihula nimi. Ja kui Koonga ning Varbla nôus pole, siis kerigu oma Pärnu alla ja Lihula-Hanila lülitatakse Läänemaaga kokku.
Ühendvalla nimi peaks olema kas Lihula vald või siis Soontagana vald, aga liituda tulnuks Läänemaaga
Kas nimi Haapsalu linn on selle nõukogu meelest normaalne?
Ennem Haapsalu linn kui Ridala küla.
Ridala küla pole ollagi ja pole olnudki! Nõukaaja mälestus.
Ridala vald sobib kordades paremini