Kärdla ja Pühalepa rühma noorkotkad ja kodutütred pidasid jüripäeva Soera talumuuseumis ja said mängides ning orienteerudes selgeks nii mõnegi vajaliku tarkuse. Lastel tuli kaardi järgi läbida paar kilomeetrit pikk rada. See aga polnud lihtne ühest paigast teise marssimine. Iga mõnesaja meetri järel oli tarvis lahendada mõni ülesanne.
Kärdla noorkotkaste rühmapealiku abi Kristo Paul oli oma punktiga talu lähedal metsas. Ta näitas noortele pilte Eesti metsaloomadest ja selgitas, kus nad pesitsevad ja liiguvad, mida söövad ja kui palju neid olla võib. „Lapsed teadsid, et Hiiumaal on palju metssigu, aga et karu siin ei ela, nad ei teadnud,” ütles Paul. Teise ülesandena lasi ta teha pantomiimi mõne looma kohta. See meeldis lastele, enim kujutati jänest ja karu.
Järgmises punktis oli maapind soisem, üle metsaraja voolas kraav. Seda sai ületada mitmel viisil nii, et jalad kuivaks jäävad. Lattidest või roigastest sai ehitada purde, aga üle sai minna ka kahe köie abil. Kuigi kraavis vett polnudki, oli kilkamist ja ukerdamist üksjagu – mitte keegi ei tahtnud tasakaalu kaotada ega mudasse kukkuda.
Kärdla kodutütrade rühmavanema abi Julia Gurjeva lasi noortel laagrisse minekuks vajalikke asju seljakotti pakkida. Maha laotatud asjade seas oli segamini vajalikke asju, ka kontsakingad ja muu pudi-padi. Neid sai mõne minuti silmitseda ja siis tuli paarkümmend sammu eemal asuva künka otsas asjad kirja panna. Sealt sai binokliga kiigates esemeid meelde tuletada.
„See meeldis lastele kõige rohkem,” ütles Gurjeva. Ta rääkis, et kaasa taheti võtta kaisukaru ja muudki mittevajalikku, aga näiteks tualettpaber jäi pigem kotti pistmata.
Noortejuht Marge Vähter õpetas lastele uppuja päästmist. „Rääkisime päästja ohtudest ja sellest, kas laps ikka saab päris igaüht päästma minna,” ütles Vähter. Räägiti, kuidas kiirabi kutsuda ja kuidas kannatanut aidata.
Kontrollpunktides oli teemaks ka sõlmede tegemine ja nende õige kasutamine, takistuse ületamine, asimuudi kasutamine ja lõkkel söögi valmistamine.
Et oli jüripäev, tehti ka jürituld. Soeras on püstkoda, mille keskel asub lõkkease. Sinna tehtigi tuli, millel sai teed keeta, kepi otsas viinereid ja leiba küpsetada. Selle töö juures olid abis lapsevanemad.
Õppepäeval Soera talumuuseumis said osalejad üht-teist teada veel rahvakalendri tähtpäevadest, tutvuda vana talukompleksiga, õppida matkatarkusi. Seda, et tegu oli õppepäevaga, noored ei tajunudki, neile oli see põnev pühapäev, mil sai joosta, mängida ja lõkke ääres juttu puhuda.