Algas konkurss 2016. aasta parima keeleteo selgitamiseks

Haridus- ja teadusministeerium kuulutas välja konkursi 2016. aasta parima keeleteo selgitamiseks, kandidaate saab esitada 22. jaanuarini.

Aasta keeleteo konkursi eesmärk on tunnustada tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

Aasta parima keeleteo kandidaate saab esitada ministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2016 või e-postiaadressil keeletegu@hm.ee või posti teel (aadressil haridus- ja teadusministeerium, Munga 18, Tartu 50088, märksõna „Keeletegu”).

Kandidaatide esitamisel e-posti või posti teel tuleb järgida ministeeriumi kodulehel olevat esitusvormi ja teatada:

1) keeleteo nimetus,

2) keeleteo tegija/tegijad ja tema/nende kontaktandmed, töörühma puhul juhi ja liikmete nimed ning juhi kontaktandmed,

3) keeleteo kirjeldus seostatuna konkursi eesmärgiga (500-1000 tähemärki),

4) esitaja nimi, e-postiaadress ja/või telefoninumber.

Aasta keeleteo konkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja valivad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse välja avaliku hääletusega veebruaris. Laureaadid selguvad märtsis.

Keeleteoauhinna senised laureaadid

2015. aasta keeletegu: Eesti Keele Instituudi e-keelenõu ja tasuta keelenõuanne (Eesti Keele Instituut)

Rahvaauhind ja ministrite esiletõstetud: „Hiiu sõnaraamat“ (Paul Kokla ja Meeli Sedrik)

2014. aasta keeletegu ja rahvaauhinna võitja: eesti keele e-õppe keskkond Keeleklikk (Leelo Kingisepp ja Marju Ilves)

Ministrid tõstsid esile eesti-võru keele sõnaraamatu koostamist (Võru Instituut)

2013. aasta keeletegu: lapse keelelist arengut toetavad mängud (Reili Argus, Cattre Hein)

Rahvaauhind: Võrumaa noorte keelelaager

Ministrid tõstsid esile Mulgi sõnastiku koostamist ja väljaandmist (Alli Laande, Karl Pajusalu, Kristi Ilves, Triin Todesk, Erna Elise Neimann, Mare Keldo, Asta Jaaksoo, Ilse Israel, Ants Taul, Asta Mäeorg, Hillevi-Kärt Muska, Helju Lehesmets)

2012. aasta keeletegu: sõnaraamat „Eesti keele sõnapered“ I–II (Silvi Vare)

Rahvaauhind: Eesti etümoloogiasõnaraamat (Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar)

Ministrid tõstsid esile "Kihnukielsed uudisõd“ Vikerraadios (Kaisa Laos, Külli Laos, Mark Soosaar, Raigo Tšetšin)

2011. aasta keeletegu: kõnetuvastusrakendusi nutitelefonidele (Tanel Alumäe, Kaarel Kaljurand)

Rahvaauhind: Võro keelepesä käivitamine ja arendamine (Mariko Faster, Triin Rõõmusoks, Egle Vodi)

Ministrid tõstsid esile eestikeelse repertuaari omandamist ja osavõttu noorte laulupeost „Maa ja ilm“ (Narva koorikool, direktor Marina Kossolapova) ja tunnustasid „Wiedemanni grammatika" tõlget eesti keelde (Heli Laanekask, Ellen Niit)

2010. aasta keeletegu ja rahvaauhind: eestikeelse hääljuhtimise loomine pimedate inimeste tehnilistele abivahenditele (Janar Vaik, Artur Räpp, Igor Markatšov, Sandra Meigas)

Ministrid tõstsid esile eestikeelset loome-, kontserdi- ja salvestustegevust (ansambel „Metsatöll“), näitust „Muuseum näitab keelt“ (Eesti Rahva Muuseum) ja tunnustasid sõnaloomevõistlust „Sõnaus“ (Toomas Hendrik Ilves).

2009. aasta keeletegu: „Aabets“ (Kihnu aabits) (Külli Laos, Reene Leas, Evi Vesik)

Rahvaauhind: eesti keelt ja Eesti keelepoliitikat toetavate seisukohtade avalik esitamine (Sergei Metlev)

2008. aasta keeletegu ja rahvaauhind: eestikeelse väikelastekeskkonna http://mudila.lastekas.ee loomine (Janika Leoste)

2007. aasta keeletegu: Eesti rahva enda loodud noorte laulu- ja tantsupidu (Laulupeo korraldamise peakomisjon)

Rahvaauhind: doktoritöö võru kirjakeelest (Sulev Iva)

2006. aasta keeletegu: üleskutse „Kroon eesti keelele!“ (19 Eesti kooli)

Rahvaauhind: lavastus „Keeleuuenduse lõpmattu kurv“ (Anu Lamp).