Nigula Piima lüpsiplats. Foto: Urmas Lauri
Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi söötmise osakonna dotsendi Ivi Jõudu sõnul on positiivsed trendid piimasektoris heaks uudiseks ka teadlastele.
„Mida kindlamalt tunnevad ennast piimafarmerid ja tööstused, seda aktiivsemalt tegutsetakse ühiselt selle nimel, et suureneks riigipoolne teadusuuringute tellimus ning kasvaksid teadmised, mis võimaldavad piima kõige paremal moel väärindada,“ sõnas Jõudu.
Tema sõnul on viimase ajal Maaülikoolis tehtud väga põnevaid uuringuid, mis loovad Eesti piimasektorile tulevikus suure konkurentsieelise.
„Oleme näiteks uurinud, kuidas muuta lehmade söötmisega piima koostist tervislikumaks – suurendada asendamatute rasvhapete ja vähendada küllastumata rasvhapete sisaldust ning tõsta mineraalainete osakaalu. Lisaks oleme uurinud ka seda, kuidas hinnata loomade söötmistaset ja tervist piima kaudu, et edaspidi piisaks uurimiseks kiirest ja lihtsast piimaproovist, ning kuidas toetada loomi söötmise kaudu keerulistel perioodidel nagu enne ja pärast poegimist, kõrge piimatoodangu ajal jne,“ rääkis Jõudu.
Tema sõnul on Maaülikoolis põhjalikult tegeldud ka piima valgukoostise uurimisega. „Oleme alates 2000. aastast uurinud, kuidas piimalehma geneetika ja lehma söötmine mõjutavad piima valgulist koostist. Mida rohkem on piimas head valku ning mida paremad kalgenemisomadused sellel on, seda paremini piim laapub ning seda rohkem saab sellest kvaliteetset juustu,“ rääkis Jõudu.
Tema sõnul ei ole võimatu, et tulevikus peetakse eraldiseisvalt piimakarju ja juustukarju, mis annavad erinevate omadustega ja erinevate toodete valmistamiseks sobivat piima.
„Igasugune väärindamine tõstab piima väärtust ning kõige enam väärtust kaasneb piimast juustu tootmisega. Seega on võimalik, et tulevikus maksavad tööstused kõrgema valgusisaldusega piima eest ka kõrgemat hinda, sest sellest valmivad joogipiimast oluliselt kallimad tooted,“ selgitas Jõudu.
Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul on Eesti teadusasutused lahutamatu osa piimatootmise ahelast, tänu millele on Eesti piim maailmas üks kvaliteetsemaid.
„Eesti on maailmas üks paremini piimatootmist ja selle valmimise tehnoloogilist protsessi kontrolliv maa. Esimesed piimaseadused võeti meil vastu juba 1920. aastatel ning juba enne II maailmasõda oli plaanis avada piimandusülikool Õisus. Meie kliima on piisavalt ebasoodne halbade bakterite tekkeks, mistõttu on Eestis ka väga hea looduslik keskkond piima kõrgeks kvaliteediks,“ rääkis Potisepp.
Tema sõnul on Eesti piimatooted tänu sellele ka väga maitsvad ja kvaliteetsed, mida tajuvad ka koostööpartnerid eksporditurgudel. „Eesti kaupluste piimatoodete lett on muu maailmaga võrreldes oluliselt mitmekülgsem ning meil on, mida pakkuda ka välisturgudele. Peaksime tarbijatena kindlasti selle üle rõõmu ja uhkust tundma ning tunnustama teadlasi ning teadus- ja uuringuasutusi, kes sellesse igapäevaselt panustavad,“ lisas ta.
Pildil lüpsja