Anvar Samost
kolumnist
Tavaks on saanud, et parvlaevaühenduse hädadest rääkides vaadatakse endiste majandusministrite Meelis Atoneni, Juhan Partsi ja Urve Palo poole. See on ebaõiglane ja vale.
Juba kevadel oli selge, et nii see lõpeb. Optimistlikele lubadustele vaatamata ei jõua ükski uus riigiettevõtte tellitud parvlaev mandri ja Saaremaa ning Hiiumaa vahelist ühendust pidama 1. oktoobriks, mil lõpeb leping eelmise vedaja ehk Saaremaa Laevakompaniiga. Vähe sellest, juba kevadel oli selge ka see, et mõneks kuuks ei ole asenduslaevu võtta mitte kellegi muu kui sellesama põhjalikult ärasolvatud eelmise vedaja käest, ning solvumine läheb maksma mitu miljonit. Tõsi, tundub uskumatu, et mitmest miljonist sai sujuvalt ligi 10 miljonit eurot. Kroonides oleks see summa üle 150 miljoni.
Nagu aga tõdes tabavalt üks pika staažiga poliitik, on poliitilised valikud neis asjus imelihtsad. Mitte mingid miljonid pole võrreldavad olukorraga, kus 1. oktoobri hommikul poleks ükski laev saartele ja sealt mandri poole väljunud. Majandusminister, kelle ametiajal nii juhtub, astuks tagasi ning ilmselt ka selle ministri kolleegid – kogu valitsus – peaksid häbiga lahkuma. Ühesõnaga, kuna see oli hästi teada ka Vjatšeslav Leedol ja Olav Miilil, kel on pikaajaline riigiga äri tegemise kogemus, siis õnnestuski esmalt müüa teibiga parandatud laev nelja miljoniga ja kuu aega hiljem riigiettevõttele peale sundida 12kuuline rendileping laevale, millele leiab kasutust kõige rohkem kuus kuud.
Peab selgelt ütlema, et Tallinna Sadama ning selle parvlaevaäri tarvis loodud tütarettevõtte juhtidele pole suures plaanis midagi ette heita. Hetkel, mil nemad tulid, liikus piduriteta rong juba väga suure hooga. Võimalik, et mõni eluaeg Läänemerel laevade prahtimisega tegelnud mees oleks saanud kuskilt mõne laeva pisut odavamalt, kuid see on pigem kena lootus. Eesti Telekomi endine ja Tallinna Sadama praegune juht Valdo Kalm oleks 5,5 miljoni euroni ulatuva lisakulu avalikustamiseks korraldatud pressikonverentsil võinud jätta ütlemata lause: „Heas seltskonnas ei sobi rahast rääkida ja meil on väärtuspõhine organisatsioon.” Ikkagi riigile kuuluv ehk avalik ettevõte, kui jutt juba väärtuste peale läks.
Kellele siis etteheiteid teha, kes vastutab?
On juba tavaks saanud, et kõigis parvlaevaühenduse hädades peaksid nagu vastutama endised majandusministrid Palo, Parts ja Atonen. See on ebaõiglane ja vale, vähemalt suuremas osas. Küsimus ligi 10 miljoni euro lisakulu tekitajast on aga õige ja tegelikult on vastutajad väga lihtsalt tuvastatavad.
Vaatame kronoloogiat, aga ärme alustame 2006. aastast, mil tänavu septembriga lõppeva lepingu allkirjastas tollane Andrus Ansipi valitsuse majandusminister Edgar Savisaar. Läheme kohe aastasse 2013, mil Juhan Partsi juhitav majandusministeerium oli üle aasta pidanud kõnelusi neid liine teenindavate laevade ostuks. Kokkulepet paraku ei saavutatud. Septembris otsustas (ikka veel Ansipi) valitsus Partsi ettepanekul hankida Tallinna Sadama omandusse uued laevad, et neid konkursi teel leitavale vedajale rentida.
Tol hetkel oli laevade valimiseks aega kolm aastat. Paraku hakkas Neinar Seli juhitud Tallinna Sadama nõukogu venitama ning isegi pärast seda, kui Tallinna Sadama ainuaktsionär andis novembris otsese korralduse, ei juhtunud sisult midagi. Pärast kevadist valitsuse vahetumist juhtusid hoopis vestlused sidrunite teemal. Leedo polnud nõus, kuid ka neile vestlustele ja kompamistele kulus oma aeg ning alles 2014. aasta juuni keskel võttis valitsus uuesti suuna Tallinna Sadama kaudu laevade omandamisele. Eks see ole ka põhjus, miks tollane majandusminister Urve Palo praegu leiab, et praamiliiklus toimib ja läheb ainult paremaks. Kes tahaks tunnistada, et ta lihtsalt lollitati ära?
Ometi läks veelgi aega. Kõigepealt pikendas Tallinna Sadama nüüd juba Remo Holsmeri juhitud nõukogu lausa viieks aastaks tavalise kolme asemel juhatuse liikmete Ain Kaljuranna ja Allan Kiili volitusi. Alles pärast seda, 15. septembril teatas riigiettevõte, et peab laevade leidmiseks läbirääkimisi, ning ehituslepingud ssõlmiti Poolas ja Türgis 31. oktoobril. Praegu teame, et siis oli juba hilja ja lepingud olid tellija poolelt viletsad, sest tellija esindajal olid muud huvid. Vastutajad on selged: peale Kaljuranna ja Kiili on need ka Seli ja Holsmer.
,,väga tugev huvitatud isik”–mis on ta nimi?
Partsi algne idee oligi ju osta tegelikult laevad riigile ja opereerimise teenus sisse osta. Võib tunduda keeruline, kuid Vormsi ja Ruhnu liine nii ju hallataksegi. Samuti on sellele üles ehittaud näiteks Harjumaa maakondlik bussiliiklus, mis toimib väga hästi. Operaatori roll on sisuliselt palgata inimesed j vastutada tehnika korrasoleku eest – busside operaatori konkursil oli selleks nõutud päris korrailik tagatis. Suursaarte vahelises laevaliikluses liiguvad aga nii suured summad ja on üks väga tugev huvitatud isik, kelle huvides on konkurss kindlasti nurjata. Ja peaaegu sai sellega ka hakkama – samuti nagu sillaehitust on väga edukalt suudetud juba vähemalt 15 aastat pidurdada. Mis… Loe rohkem »
Kuule Samost, sa vist ikka ei ole tark inimene! (lugeda – oled kindlat loll).
Kõigi Riigile kuuluvate äriettevõtete puhul on kirja pandud aksinäri ootused äriettevõtte tegevusele.
AS-i Saarte Liinid klassifikatsioon RVSi alusel: Valdavalt avalike eesmärkidega äriühing.
aga
AS-i Tallinna Sadam klassifikatsioon riigivara seaduse alusel: valdavalt äriliste eesmärkidega äriühing.
Ja ei lollitatud Palot ära – lolli pole võimalikl lollitada.
PS. Loll võib mitte aru saada, miks panin siia väinamere sadamaid haldava Saarte Liinide klasiifikatsiooni. Sest RAS Saaret Liinide erastamisest asi alguse saigi ja loogiline oleks, et parvlaevaliiklust korraldaks taas valdavalt avalike eesmärkidega Riigile kuuluv äriühing, mitte börslileminekut ootav äriliste eesmärkidega äriühing.
teada et limon ja miljon on vene k vihjed
Miks Seli peab igal pool patuoinas olema,teinekord annab raha kas või omast taskust , jääb veel süüdlaseks,loomulikult ta parem vaatab ette siis.
Või nagu Marina presidendikandidaadina,ikka leidub vastaseid,et vanemad polnud eestlased,kuid ta armastab Eestit ja on kõik teinud Eesti heaks.