Sellise mentaliteediga, et avad kõigile uksi ja pakud vanuritele bussis istet, spordis võitjaks ei saa.
Niiviisi iseloomustas Sydney olümpiavõitja Erki Nool esmaspäeva hommikul Vikerraadios tippsportlast ja kinnitas, et üldjuhul ei lähe Eesti sportlane vastasel kaela murdma. Tippspordis määrab paljut aga egoism.
Eeldus skandaali(kese) tekkeks oli loodud ja eilses Postimehes oligi sellele reageeritud.
Sportlaste kõneosavus on saanud aina tähtsamaks. Selle järgi jagab ka rahvas neile oma sümpaatiat. Gerd Kanteri kunagine tiimijuht Raul Rebane korraldas omal ajal Pekingi olümpiavõitjale meediaga suhtlemise kursused, et sportlane oma väljaütlemistes ämbrisse ei astuks. Noole mõte ei olnud muidugi vanurite solvamine, aga temalt kui hilisemalt poliitikult ja üldse avaliku elu tegelaselt ootaks siiski kontrolli oma väljaütlemiste üle. Vaimukas ja teravmeelne tuleb osata olla. Seda saab arendada aga kitsamas ringis.
Eesti olümpiasportlaste võistlusjärgsete usutluste hulgas Rio mängudel võis märgata ka kuldsuude eneseõigustusi, kui võistlus oli aia taha läinud. Selle taustal oli väga kosutav judoka Grigori Minaškini vastus küsijale, et mis siis juhtus temaga selles ainsas ja kaotatud matšis: „Vastane oli tugevam!”
Reporter urgitses muidugi edasi, aga tegelikult oli kõik juba öeldud. Minaškini lühikese ja siira vastuse tingis võib-olla tema mitte kõige ladusam eesti keele valdamine. Muidu mine tea, ehk oleks temagi hakanud pikalt heietama, et tuul oli vastu ja vastase silmavaade ootamatu.
Kogu tants käib selle nimel, et võita olümpiamedal, see on ülim eesmärk. Väga hingeliselt mõjus hispaanlanna Ruth Beitia ehe rõõm autasustamisel. 37aastane kõrgushüppaja oli varasemail mängudel alati pealt vaadanud medalivõitjate rõõmu. Rios saabus ka tema tund.
Poodiumi kõrgeimal astmel seistes vaatas ta nii heldinult kaela riputatud kuldmedalit. Seda hellalt silitades surus ta medali lõpuks õrnalt vastu rinda, endal silmad niiskeks tõmbumas.
Poodiumilt lahkudes võttis Beitia medali vargsi peopesale, nagu ei usuks ikka veel juhtunut. Jäi mulje emast, kes jõudis ära oodata kodust kaugele ekselnud maimukese tagasituleku. Nii suurt, ehedat ja ühtlasi intiimsena mõjuvat rõõmu näeb harva.