Heino Tamm: Väike viik vajab rohkem tähelepanu

Heino Tamm. Foto Arvo Tarmula

Möödunud nädalavahetusel peeti järjekordne, juba 11. Haapsalu triatlon. Alles mõni aasta tagasi oli triatloni ujumise lähtekoht Väike viik, nüüd ja ilmselt ka järgmistel aastatel seal enam ujumisvõistlusi korraldada ei saa. Põhjus lihtne – veetaimestik on viigis kasvanud sedavõrd tihedaks, et see on saanud lausa ohtlikuks ja takistab võistlusujumist. Pealtvaatajaile oli aga Väikese viigi äärne stardi- ja finišikoht jälgimiseks suurepärane. Kui enam ei saa korraldada ujumisvõistlusi, siis kas mõne aasta pärast ei saa üldse Väikeses viigis ujuda?

12 aastat tagasi (9. juuni 2004) kirjutas ajaleht Postimees: Haapsalu linnasüdames asuv kunagisest merelahest tekkinud Väike viik on muutumas pärast süvendamist, puhastamist ja uue vee sisselaskmist varasemast soostunud lombist taas linlaste puhkekohaks.

Aeg on läinud ja kuigi mitme järgmise linnavalitseja koalitsioonilepetesse oli ja on ka praegu sisse kirjutatud Väikese viigi ümbruse heakorrastamise kavatsus, pole sõnadest kaugemale jõutud. Veelgi enam, Väike viik on juba jälle hakanud kinni kasvama, mida tõendab üha rohkem vohav pilliroog ja takistamatult vaba vooluga viiki sisse pääsenud harilik vesihernes.

Mõni aeg tagasi soetas linnavalitsus Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) abiga veetaimestiku niitmise seadme koos koristusrehaga. Kas aga sellega Väikesel viigil töötamine ja veetaimestiku lõikamine ning hilisem kokkurehitsemine kuni 1,5 meetri sügavuselt, nagu aselinnapea Peeter Vikman väidab, on võimalik? Kahtlen sügavuti. Kas ei saa siin probleemiks mitme viigiäärse eramu maaküttetorustikud veekogu põhjas?* Teadaolevalt on Väikest viiki projekti järgi puhastatud kaks korda. Esmalt möödunud sajandi seitsmekümnendail, mil töö teostas Haapsalu EPT, ja seejärel veerand sajandit hiljem, 2001–2004, Haapsalu linnavalitsuse tellimusel.

Kuigi linnud on linnakeskkonna üks osa ja linnulaul muudab linna hubasemaks, põhjustavad mõned linnud siiski tõsiseid probleeme. Väikesest viigist oli enne viimaseid süvendustöid kujunenud soostuv ja madalapõhjaline veekogu, mida asustasid peamiselt kajakad. Kajakakolooniad terroriseerisid ümberkaudseid elanikke ja ka sanatooriumis puhkavaid turiste. See sai ka üheks ajendiks, miks tuli süvendustööd sajandivahetusel kiiremas korras ette võtta.

Tol ajal, enne viigipuhastusprojekti koostamist, andis geoloogiadoktor Kaarel Orviku oma hinnangu Väikese viigi seisundile. Veeproovid näitasid, et vesi oli viigis tugevasti reostunud. Selle peamiseks põhjuseks nimetas teadlane tiheda kajakakoloonia ja vohava veetaimestiku liitreostuse. Veelindude väljaheite suur lämmastikusisaldus ja happelisus olid viigi seisundile kõige ohtlikumad. Kas ei hakka tolleaegne, aastatetagune seis tasapisi mitte taastuma? Veelgi enam, kui nüüd on plaanis soetatud koristusrehaga koristada veekogu põhja, siis põhjamuda liigutamisega eraldub fosfor ja juba see ajab asja veelgi hullemaks.

Aastatetagusest ajast nimetas Kaarel Orviku ka hulga meetmeid, mis peaksid tagama Väikese viigi parema seisukorra tulevikuks. Olulise reostusallika ja veelindude pesitsemiseks vajaliku pilliroo kasvu tõkestaks puhas merevesi ja vee sügavus viigis üle 1,5 meetri. Veelindude eemalepeletamiseks tegi teadlane ühe moodusena ettepaneku näha ette veeala puhkeotstarbelise kasutamise (vesirattad, paadid jms) koos selleks vajalike rajatistega. Loodusteadlane oli arvamusel, et Haapsalu linna lähiümbruses piisab paiku, kus võiksid lindude populatsioonid häirimatult pesitseda. Selle kinnituseks, aruande konstateerivas osas tõi Orviku esile, et „kajakateprobleemi oluliseks vähendamiseks Haapsalu kuurorttsoonis ei piisa üksnes nende pesitsuspaikade likvideerimisest Väikeses viigis, vaid seda tuleks piirata ka Suure viigi ja kuurordi lähikonna lahekalda lõigul…”.

Veevahetuseks ja 1,5meetrise veetaseme kindlustamiseks Väikeses viigis on ehitatud lüüside süsteem ning pumpla Suure viigi äärde. Pilliroo ja vesiherne intensiivne kasv viigis aga annab aluse arvata, et viigi veeregulatsiooniga pole tõsiselt tegeldud.

Nüüdki Väikese viigi ääres jalutades võime tõdeda, et mitut liiki veelinnud, eriti kajakad annavad üha rohkem oma olemasolust häälekalt märku ning tähistavad objekte valimatult oma väljaheidetega. Kui Tartus on tudengitel saanud traditsiooniks igal aastal K. E. von Baeri kuju juures kuulsa loodusteadlase pea puhtaks harjata, siis miks ei võiks kultuuriinimesed ja -sõbrad Haapsalus Väikese viigi ääres iga suve hakul ka helilooja Cyrillus Kreegi kujul pea puhtaks pesta?

Möödunud aastal oli Facebookis avatud küsimustik, kuidas suhtuvad Haapsalu elanikud veesuusa- ning veelauaparki Haapsalus Väikesel viigil. Vastuseid tuli ühest äärmusest teise. Oli inimesi, kes pidasid Väikest viiki halvaks kohaks, sest seal pesitseb palju veelinde. Pargi tegevus hakkavat ka häirima läheduses asuva sanatooriumi ja neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse kliente ning viigiäärsete tänavate elanikke. Palju oli neid, kes veepargi rajamist pooldasid. Viimased tõid esile argumendi, et pidevalt on räägitud turistide Haapsallu meelitamisest, aga kui siin pole meelelahutusatraktsioone, mis kinnistaks ka noort ja maksujõulist puhkajat siia pikemaks ajaks, on see kõik vaid üks tühi vaimu närimine.

Aruteludest jäi mulje, et veesuusa- ja veelauavastalistel pole päris selget arusaama, mida seesugune park endast kujutab ja millised on selle pargi rajamise tehnilised võimalused.

Üllatav, et Haapsalu linna viigiäärsed linnakodanikud on endile tekitanud omamoodi Oskar Lutsu „Kevade” kangelastega sarnase probleemi, sest neilgi on lahendamata „saksapoiste parvega” sarnane küsimus – tahaks ju elada vaikses rahus ja omapäi Väikese viigi ääres. „Kevades” pühkis Tõnisson pahaselt nina ja õppis suurte raskustega pähe kirikulaulu, kuid jäi endale kindlaks: „Miks nad tulevad siis meie õuele kaklema?”* Väike viik on sedavõrd suur veekogu, et selle ääres on kohta ka ilma kaklusteta, puhkamiseks ning häirimatuks tegutsemiseks väga paljudele huvirühmadele. Veelgi enam, linnavalitsuse ellu viidud kaasava eelarve kümne parema ettepaneku hulka kvalifitseerus koguni kaks Väikese viigiga seotud projekti, mis näitab, et linnakodanikud ei ole ükskõiksed Väikese viigi vastu.