Haapsalu Metsa tänava ühel teepoolel pole üldse kõnniteed ja ratastooliga ei mahu sõitma ka seal, kus on kõnnitee. Foto: Arvo Tarmula
Pühapäeva õhtul lõppenud Haapsalu kaasava eelarve objektide hääletuse võitis ülekaalukalt Metsa tänava kõnniteede remont.
Metsa tänava kõnniteede remondi vajalikkuse poolt hääletas 57 inimest, üldse anti hääletuse lõppvooru pääsenud kümnele objektile 148 häält.
Et kõnniteede remont on kulukas, siis kõik 20 000 eurot, mis oli kaasava eelarve raames laiali jagada, lähebki ühele objektile. „Jääb veel kõvasti puudugi,” lisas Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman.
Haapsalu linna avalike suhete juht Tõnu Parbus ütles, et kui võitnuks mõni vähem kulukas objekt, näiteks Väikese viigi ranna korrastamine, oleks 20 000 eurost jagunud veel mõne koha korrastamiseks.
Vikman ütles, et linnavalitsus otsustab kolmapäevasel istungil, millised lõigud Metsa tänava kõnniteest esimesena ette võetakse. Tema sõnul on juba varem linna eelarvest korrastatud Metsa tänava kõnnitee peale- ja mahasõidukohti ning nüüd on põhirõhk pinnakatte uuendamisel, millega koos vahetatakse vajadusel ka äärekive.
Aselinnapea hinnangul võiks remonti alustada linnuse poolt parempoolsel kõnniteel, sest vasakul pool seal kõnniteed peaaegu ei ole. Pärast Metsa poodi on aga vastupidi: parempoolne kõnnitee kohati puudub.
Seda, kui palju jõutakse 20 000 euro eest kõnniteed korrastada, ei osanud puhkusel Vikman peast öelda. Tema sõnul arvestatakse keskmiselt, et ühe meetri kõnnitee teekatte uuendamine maksab umbes 100 eurot, mis tähendab, et korda võib saada umbes 200 meetrit kõnniteed.
Esimene katse
Kui teistes Eesti omavalitsustes on varemgi kaasavat eelarvet kasutatud, siis Haapsalus oli see esimene katse. Parbus tunnistas, et otsus tuli sel aastal üsna hilja ning et jõuaks raha ära kasutada, tuli kiiresti tegutseda.
Linnakodanikud said 16. maist 17. juunini teha ettepanuid, kuidas võiks Haapsalus kasutada 20 000 eurot. Ettepanek pidi olema seotud linnaga, pakkuma avalikku hüve, olema linnaruumis avalikus kasutuses ning ei tohtinuks tekitada ebamõistlikke kulusid linna järgmiste aastate eelarvele.
Linnavalitsusele laekus 24 ettepankut, millest valis neljaliikmeline komisjon välja ja pani rahvahääletusele 10 ettepanekut. Kümnele välja valitud ettepanekule sai pühapäeva õhtuni elektrooniliselt hääli anda kohalike omavalitsuste istungite süsteemi VOLIS keskkonnas.
Parbuse sõnul tuleb tänavu veel üks kaasava eelarve hääletus, see on juba tuleva aasta eelarve tarvis. Nüüd reguleerib kaasavat eelarvet määrus, mis näeb ette, et linnavalitsus kutsub kõiki linna arengust huvitatuid tegema ettepanekuid hiljemalt 20. septembriks. Komisjon avaldab ettepanekute hindamise tulemused hiljemalt 30. septembril. Ettepanekute lõplik paremusjärjestus selgub rahvahääletuse tulemusel hiljemalt 30. oktoobriks, rahvahääletus aga toimub vähemalt 20 päeva jooksul.
Ka tuleva aasta eelarvest jääb rahva otsustada 20 000 euro kasutamine. „Kui elanike arvu ja eelarvet vaadata, on see summa proportsionaalselt sarnane teiste omavalitsuste omaga,” ütles Parbus.
Hääletustulemused
1. Metsa tänava kõnniteed – 57 häält
2. Väikest viiki ümbritsev jalgtee – 33 häält
3. Väikese viigi ujumiskoha korrastamine – 15 häält
4. Laste ronimisvõrk – 12 häält
5. Vastupidav lauatenniselaud Haapsallu avalikuks kasutamiseks – 7 häält
6. Haapsalu majade kaart ja skulptuurid – 6 häält
7. Haapsalu vana kalmistu korrastamine – 6 häält
8. Tehnikamälestiste heakord – 5 häält
9. Dušš avalikku randa – 4 häält
10. Kalmistu tee laiendus – 3 häält
Hääletajaid 148.
Mis ratastoolide hordid Haapsalus liiguvad? Pole kohanud. Või on sama ummamuudu pläma nagu Parilasse kindlasti vajamineva kergliiklustee propaganda kellegi omamoodi inimese poolt. Tema väitel pidi seal metsik jalakäijate voorimine olema igapäevaselt, ca 500 inimest päevas. Aaastaringselt sõites läbi Haapsalu-Parila lõigult igapäevaselt korra või paar, näeb seal poole aasta jooksul ühte jalgratturit.