Tänavune muusikapidu lõppes ülistusega muusikale enesele, ettekandele tulid Händeli „Aleksandri pidu ehk Muusika vägi” (1736) ja „Ood püha Cecilia päevaks” (1739).
Siitani sõnul on need põneva saatusega teosed sündinud ajal, mil Händel oli Londonis võõramaalasena ebapopulaarne.
„Need kaks teost tähendasid võimast läbimurret, inglased võtsid Händeli omaks, ta sai lausa rahvuskangelaseks,” tutvustas Siitan.
Siitani sõnul komponeeris Händel need kaks teost nutikalt, kasutas inglastele hästi tuntud ja armastatud tekste. Ka teema – muusika ülistus – haaras publikut, sest Londonis oli juba pool sajandit korraldatud Cecilia päevi. Neid muusika pidupäevi võiks võrrelda meie festivalidega, lisas Siitan.
„Tekstid räägivad, mida muusika suudab ja milline on tema mõju,” sõnas Siitan. „Inimene on muusikast kergesti mõjutatav, ja mitte ainult heas suunas.”
Siitani sõnul ei vaja muusika kuulamine eraldi ettevalmistust, sest muusika mõjutab inimest vahetult. Tuleb ennast vaid muusikale avada.
„Tahaksin oma kavaga kasvatada harmooniat inimeste vahel ja maailmas üldiselt,” sõnas Siitan.
Händeli “Aleksandri pidu” ja “Cecilia-ood”
Solistid:
Maria Valdmaa (sopran)
Hans Jörg Mammel (tenor)
Uku Joller (bass)
Kammerkoor Voces Musicales
Haapsalu Festivali Barokkorkester
Dirigent Toomas Siitan
Need kaks teost on ühed kaunimad ülistuslaulud Muusikale, universumi ja inimese harmoonilise korra kehastusele. Händel võitis nendega tagasi inglaste poolehoiu ja pani aluse oma suurte oratooriumide edule.
Fotod: Arvo Tarmula
