Hiiumaal panid Kärdla linn ja Kõrgessaare vald kolm aastat tagasi leivad ühte Hiiu valla nimelisse kappi, kuid oh imet – Kärdla on kaardil ikka olemas ja on paari aastaga tuntumakski saanud. Hiidlastel muidugi vedas, sest Hiiu valla kaardil on alles ka Kõrgessaare alevik.
Mullu suvel peeti Võidupüha paraad ju Kärdla linnas, ilmakuulus kohvikutepäev toimub ikka Kärdlas ning linn oli rambivalguses veel kuu aega tagasi, mil justnimelt Kärdla linnas kuulutati välja Eesti maitsete aasta, mis tänavu on pühendatud hiiumaisele toidupoolisele. Sadam on Kärdla muutunud taas sadamalinnaks. Ja on selles linnas tähtsaid asutusigi – näiteks Hiiu vallavalitsus, mis tegutseb Kärdlas Keskväljaku veeres. Ja Hiiu vallavanem Reili Rand on saarel tähtis, (sugugi mitte vähemtähtis, kui seda oli endine Kärdla linnapea) tegelane. Aga see on tõsi, et Kärdla linnapea ametikett on praeguseks juba muuseumi antud.
Haapsalu sai linnaõigused aastal 1279, Kärdla sai linnaks alles 1938. aastal.
Ridala volikogus on üks kirglikumaid Haapsaluga liitumise pooldajaid reformikas Reimo Nebokat. Loomulikult on tal tuline õigus väita, et Haapsalu bränd on nii vägev, et jagab aupaistet ja tuntust ümbruskonnalegi. Seda kummastavam on tema suust kuulda, et juhul, kui ühendomavalitsus ei kannaks nime Haapsalu linn, siis hakkaks 737 aasta vanuse linna hiilgus tuhmuma, õieti polekski Haapsalu linna enam olemas.
Veidrusi jaguks valla linnaks kuulutamisega hulganisti. Kui Haapsalu ja Ridalaga liituks ka Martna, muutuks Haapsalu linn jõeäärseks linnaks, mille teiselt kaldalt terendaks vastu Pärnumaa (seda juhul, kui Lihula-Hanila-Varbla-Koonga ühendvald kuulutataks Pärnumaa osaks).
Aadressile kirjutatakse adressaat, maja või tänav, asustatud punkt ja omavalitsus. Seega Peeter, Junkru talu, Võnnu küla, Haapsalu linn. Või Urmas, Kuuse 26, Haapsalu linn, Haapsalu linn.
Kärdla lõikas Hiiu vallaga liitumisel kasu sellest, et tegemist on maaomavalitsusega, sest Leader-raha võib jagada vaid maaelu edendamiseks. Kas Suur-Haapsalu pooldajad on nii kindlad, et Haapsalu linna külad ei vajagi enam turgutamiseks euroraha? Või on olemas hoopis mingi linnakeskkonda turgutav meede, millega Üsse või Keskvere kanti kõnniteid, tänavavalgustust või midagi muud linlikku rajada? Kui on, siis andku ühinemise eestvedajad sellest ka rahvale lahkelt teada.
Haapsallaste nimejonn on maainimestel selja sirgu ajanud. Kui ühinemisel sünnib Haapsalu linn, kaob kaardilt ju tõepoolest Ridala. Hea küll, jääb täpike, mis tähistab Ridala kirikut, teine täpike, mis tähistab Ridala põhikooli Panga külas ning vanematelt kaartidelt leiame Ridala raudteejaama.
Kuid Ridala nimelist küla ei ole. Pole olnudki, sest Ridala nimi, mis on vanem kui Haapsalu, tähistas ju Rotalia ehk Rotelwic muinaskihelkonda (Ridala, Lääne-Nigula ja Martna kirikukihelkonna eelkäija). Nii, et võta sa kinni, kel on nime säilitamiseks suurem õigus. Aga loogiline oleks, et Ridala vald, mille vallamaja asub Haapsalu linnas Posti tänavas. Linnainimesed söönud, maainimeste hing terve.
Kas on keeruline aru saada? Haapsalu ei kao loomulikult maa pealt, nagu ka Uuemõisa alevik. Küll aga võib mõnel kaduda valitsus ja raha.
Mind pani mõtlema Urmas Lauri artikli lause: “Aga see on tõsi, et Kärdla linnapea ametikett on praeguseks juba muuseumi antud.” Kuna ‘linna’ mõiste on Eestis eriliselt ähmastunud (pigem ähmastatud), pakub just ametikett vihje muudatuse suurusele, mis Haapsaluga juhtub. Nimelt võiks Haapsalu linnapea reaalselt eksisteeriv ametikett olla tänaseks kasutusel juba 737 aastat. Kui taoline reliikvia ühtäkki muuseumi antaks, tajuks lapski, et midagi, mida kett kümnetele inimpõlvedele sümboliseeris, on lõplikult muutunud. Otse öeldes: SEDA linna enam pole. On midagi muud. Mina väidan, et Haapsalu omavalitsuse 700-aastane järjepidevus on märgiliselt tähendusrikkam kui kord kadunud, kord uuesti valatud ametikett. Isegi maa pealt pühitud ja… Loe rohkem »
Kas pärast nende piiripostide ümbertõstmist saab meil ka helgem elu olema? Vot mina, keskmist kasvu väike inimene, kohe sellest värgist üldse aru ei saa, aga see matemaatika pole kunagi mu tugevam külg olnud. Kes see tark küll oli, kes siherduse mõtte välja käis.
See reform on peaaegu nagu matemaatiku õnnet elu:
pidevalt korrutades, et ei jaga kooselust midagi ja lapsedki ei suuda teda naisega liita, oli ta sunnitud viimaks lahutama.
Seda juttu olen ma algusest peale ajanud, et ei juhtu selle vallasisese Haapsalu linnaga midagi, ei kao kaardilt. Artikliga 100% päri.
Oi Rea, sa kaotasid just abilinnapea koha.
Urmas Laurilt väga tasakaalukas artikkel. Mulle tundub samuti, et kui ühendvalla nimi oleks Ridala, mille sees keskne linn Haapsalu, siis oleks see mõlemapoolne tasakaalukas kompromiss. Haapsalu pole ju kunagi vald ega maakond olnud ja oma linnastaatuses jätkab. Ka turunduslikult ei kaotaks Haapsalu mitte midagi. Ridala rõngasvallana, on kogu aeg vallanimetust kandnud. Miks ei võiks selline variant laual olla? kas on mingi konkreetne põhjendus, mida Haapsalu linn kaotaks kui ei saaks Haapsalu nime kasutada ühendvalla nimetusena? hea olkes seda põhjendust täpsemalt teada, ehk on see seotud mingite finantskaalutluste vms-ga?
Haapsalu linn kaotaks oma omavalitsusliku staatuse ja see ei ole üldse hea.
Vallasisene linn on nagu küla, alev millel ei ole peale kohanime ja piiride midagi.
Aga kui Ridala ja Haapsalu ühinevad uueks omavalitsuseks, siis nö. kaotavad selle vana staatuse ju mõlemad ja moodustavad uue- või kuidas sellega täpsemalt on?
Seadus lubab võtta valla ja linna ühinemisel suurema ehk linna staatuse.
Haapsalus 10 349 ja Ridalas 3 343 ( Ridalas, nendest Paralepas ja Uuemõisas 44 % elanikest. Juba selline suur enamus praegugi Haapsalus ja eeslinnades ning enda kodu Haapsaluks kutsuvad inimesed on Haapsalu linna nime ja staatuse säilitamise tugev argument. Samuti muudetakse määrused ning maapiirkondade toetusmeetmed (Leader …) säilivad linna puhul valla endistes piirides.
Suklese asemel jätaks liitumise katki. Põhimõtteliselt.
Oleksin sellega väga rahul 🙂
Tore oleks kui liitumise katki jätaks, sest ega seda liitu pole Ridalale üleüldse vaja.
Mis te jagelete. Hea kui pärast haldusreformi üldse Läänemaa alles jääb – nagu näha, siis Haapsaluga ei taha keegi asju ajada ning vaadatakse Pärnu ja Harju poole. Linn pole enda tõmbekeskuse rolli järelikult välja mänginud. Riikide kohta öeldakse ‘failed state’ (läbikukkunud/ebaõnnestunud riik) – äkki jätate oma Andrese-Pearu jonni, et mõne aasta pärast poleks te üks ‘failed county’.
Aitäh, Urmas Lauri, oled hästi kirjutanud need mõtted.
Väga hea kirjutis, nii peakski ju olema.