0

Haapsalu kolledž lõpetas klassiõpetaja õppe

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Eve Eisenschmidt Foto: Arvo TarmulaHaapsalu kolledži esimene direktor Eve Eisenschmidt. Foto: Arvo Tarmula

Eelmisel reedel peeti omal ajal klassiõpetajate koolituseks loodud Tallinna ülikooli Haapsalu kolledžis selle eriala pidulik lõpuüritus.

„Läänemaa õpetajate seminar tegutses 1921–1931 ja lõpetas, sest oli õpetajate üleproduktsioon. Haapsalu õpetajate seminar, hilisem pedagoogiline kool koolitas õpetajaid 1945–1956. Kumbki kestis 11 aastat. Meie lõime need tulemused üle, kestsime 18 aastat,” ütles kolledži ülddidaktika lektor Ene Hiiepuu.

Haapsalu kolledži klassiõpetaja eriala päevaõppe lõpetanuid on olnud siiani 164 ja kaugõppe lõpetanuid 84. „Sisseastujaid on olnud tunduvalt rohkem. Lõpetanuid on kokku 248,” ütles Hiiepuu.

Kolm lõpu põhjust

Haapsalu kolledži esimese juhi Eve Eisenschmidti sõnul viis klassiõpetaja eriala lõpetamiseni Haapsalu kolledžis noorte vähene huvi. Kui näiteks 2004 oli lõpetanuid 17, siis möödunud aastal vaid kaks. „Lõpetamata jätmisel on eelkõige välised põhjused, ära ei lõpetata seepärast, et õppel oleks midagi halvasti või Tallinna ülikool oleks sellise otsuse teinud,” sõnas ta.

Esimene põhjus on Eisenschmidti sõnul demograafilises languses. „Ülikoolidesse tulebki vähem õppijaid. Klassiõpetaja eriala sihtrühm on olnud keskkoolilõpetaja. Neid on jäänud järjest vähemaks ja jääb veelgi vähemaks,” ütles ta.

Teine põhjus on tasuta kõrghariduses. „Tasuta kõrgharidus tähendab, et õpetaja erialale sisseastumine on vähenenud igal pool, sest tasuta saab õppida juristiks, majandust, teisi poppe erialasid,” lausus Eisenschmidt.

Kolmas põhjus on kolledži asukohas. „See on meile olnud kogu aeg katsumus. Meile on korduvalt öeldud, et kui Haapsalu kolledž asuks Tallinnas, oleks see suurepärane kool. Noor inimene lihtsalt teeb oma valiku suurema linna kasuks. Need on ikka väga sihikindlad ja teadlikud noored, kes tulevad Haapsallu. Selliseid inimesi napib,” lisas ta.

Hinnatud õpetajad

Viimastel aastatel Tallinna ülikooli arendusprorektorina töötanud ja praegu hariduskorralduse professoriks kandideeriv Eve Eisenschmidt ütles, et koolidirektorid helistavad ja küsivad, kas on kooli tööle pakkuda Haapsalu kolledži lõpetajaid. Haapsalus õppinud õpetajaid on tööl üle Eesti. Kõige rohkem on kolledži vilistlasi Harjumaal Viimsi koolis ja Peetri põhikoolis. Peetri põhikooli õppejuht Katrin Piiriselg on ise täiskasvanueas lõpetanud Haapsalu kolledži. „Peetri koolis on üle 20 klassiõpetaja, kellest kaheksa on Haapsalu kolledžist,” ütles ta. „Haapsalust sai head teoreetilised teadmised, paindlikkuse ja väärtuslikud praktikakogemused. Oskus neid reaalses koolielus kasutada on kolledži klassiõpetaja eriala tugevus.”

„Me peame ennast innovatiivseks kooliks ja kolledži lõpetajail on sellesse suur panus. Head kooli on võimalik teha ainult heade õpetajatega. Haapsalu kolledž on teinud selleks väga head tööd. Kolledžist tulnud noored õpetajad on tegusad, julged, loovad ja töökad,” ütles ta.

Sel aastal kolledži lõpetav Liisa Hansen uuris, kui paljud kooli lõpetanuist töötavad õpetajana. „123st aastail 2002–2015 klassiõpetaja päevases õppes lõpetanust töötab õpetajana 87, ei tööta 21. Lapsehoolduspuhkusel on 11 ja kuue kohta pole infot,” ütles ta. „Klassiõppe päevaeriala vilistlaste kutsekindlus on kõrge.”

Klassiõpetaja eriala lõpp ei tähenda, et kolledž hääbuks või õppejõud tööta jääks. „Kolledži tegevus on juba üsna ümber profileeritud. Näiteks Ene Hiiepuu õpetabki ülddidaktikat liiklusohutuse eriala tudengitele ja tervisejuhtidele,” ütles Eisenschmidt.

„Kindlasti on Haapsalu kolledži üks võimalusi, mida on kool juba ka kasutanud, pakkuda ümberõpet. Näiteks saab tuua haridustehnoloogia õppekava ja inglise keele õpetaja õppekava. Arvan, et Haapsalu kolledž jääb õpetajate täiendusõppe pakkujana kindlasti üheks lipulaevaks,” ütles Eisenschmidt.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Maarja
Maarja

Mõni ime, et noored siit minema lähevad, pole ju võimalust midagi normaalset õppida.

jah
jah

Algus oli ilus ja paljulubav just õpetajatele, aga nyyd hakkab jàrjest oma seisu kaotama …pole enam peale IT midagi tõsiselt võetavat jàànudki!

to JAH
to JAH

Mida-mida? Pigem on see hiireliigutamise kiirkursus kui IT.

Nostalgiline
Nostalgiline

Iga asi saab 1x otsa. Edu klassiõpetaja eriala vilistlastele!

mari
mari

Ainus kindel asi on see et Haapsalu kolleds maakonna arendamise teemadega ei tegele. Ehk siis sellega, milleks see kolleds loodud sai.

marile
marile

Sinu väljaütlemisest võib aru saada, et sa pole Läänemaalt või oled siis elukauge inimene.

nõus eelnevaga
nõus eelnevaga

No ma olen ka läänemaa inimene. kolledsi sooritusvõime on =0

Mart
Mart

Mina olen Läänemaalt ja väga elulähedane inimene. Kolledz eksisteerib vaid selleks, et näputäis inimesi saaksid palga järel käia. Mingit Läänemaale kasulikku efekti sel pole.

Aadu
Aadu

Nüüd jäävad siis ainult ninanokkimise ja kaalumise erialad.

wpDiscuz