Karu, kes korralikult ei käitu, võib saada surmaotsuse ka väljaspool jahihooaega. Arhiiv
Keskkonnaamet andis loa nuhtlusisendist karu küttimiseks Raplamaal väljaspool jahiaega. Pruunkaru on kaitsealune liik ning loa põhjuseks on viimasel kuul sagenenud kiskjaründed piiratud alal, mis viitavad konkreetse nuhtlusisendi olemasolule.
Maikuu jooksul on karu hävitanud Kehtna vallas viis mesilasperet, murdnud kolm lammast ja ühe vasika. Vähemalt korra on karu üritanud rünnata ka Valtu küla lähedal õunaaias peetavaid lihaveiseid. Lisaks hirmutas Estonia järve ääres jalutav karu sealsamas ujuvaid lapsi. Luba väljaspool jahiaega küttimiseks antakse Valtu jahiseltsile edaspidiste kiskjakahjude vältimise ja kohalike elanike turvalisuse tagamise eesmärgil.
„Kohalikel inimestel on juba tekkinud hirm karuga kohtuda. Kuigi metsloom on inimese suhtes pelgliku käitumisega, harjub ta tasapisi meie lähedusega ning pikapeale võib minetada hirmu. Sellised karud võivad kujutada reaalset ohtu inimese elule, näiteks rünnata inimest oma saagi kaitsmise eesmärgil. Samuti võib loom end sisse seada mõnda harvemini külastatavasse majapidamisse või suvilasse ning omanike saabudes asuda territooriumi kaitsma,“ selgitas Aimar Rakko, keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja.
Varasemalt on antud luba karude küttimiseks väljaspool jahiaega vaid korra – 2014. aastal Tartu maakonna Alatskivi jahipiirkonnale ulatuslike mesitarude rüüstete tõttu. Toona lõpetas karu vahetult pärast loa andmist mesitarude lõhkumise ja jäi jahimeestele tabamatuks.
Jahieeskirja järgi võib karule, välja arvatud poegadega emakarule, pidada varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist kuni 31. oktoobrini kiskja tekitatud kahjustuste vältimise eesmärgil.
Eelmisel jahiaastal kütiti Eestis kokku 49 karu, Raplamaal kütiti üks isend Vardi jahipiirkonnas. Viimasel paaril aastal on karude arvukuse suurenemist märgata enim Rapla, Jõgeva ja Viljandi maakonnas. Kiskjakahjude tekkimise riski saab erinevate ennetusmeetmetega vähendada ka iga loomapidaja.
Keskkonnaamet hüvitab 50% ulatuses kulutused, mis on tehtud kiskjakahjude ennetamiseks, näiteks karjamaid ja mesilaid piiravate elektritarade ehitamiseks ning karjavalvekoerte ostmiseks.