Suur veinipidu: imeline Itaalia Haapsalus

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Aare Karolin, Foto: Merilin Kaustel-LehemetsAare Karolin tutvustab haapsallastele oma vinoteegis MULLiga ja MULLita juba teist aastat veinide hingeelu. Foto: Merilin Kaustel-Lehemets.

Täna tuleb Itaalia taas Haapsallu oma veini, toidu, muusika ja meeleoludega.

Esimest korda Haapsalu Toskaana veinipäevadel koolitust tehes olin veidi üllatunud: miks on selles õdusas kuurortlinnas esindatud just Itaalia? See oli viis aastat tagasi. Üllatas ka veinihuviliste hulk, kes kõik koolitust tahtsid, ning üllatas inimeste suur huvi ja ka teadlikkus jookide suhtes. Juba siis ei olnud tegemist pelgalt joomaüritusega, vaid võimalusega tutvuda ühe osaga maailma toidu- ja joogikultuurist. Kõik olid ilusti riides, kuulasid, maitsesid, avaldasid oma eelistusi ja arvamusi. Degusteerimine ja oma lemmikveinide valimine oli hoogne, rahvast oli palju, laval lauldi Itaalia laule. Oli tore ja juba esimesel korral meeldejääv rahvaüritus.

Itaalia on tegelikult väga hea valik, sest see on üks vanimaid veinimaid, kuhu Kreeka kolonialistid väidetavalt juba kaheksa sajandit enne Kristust tõid viinapuud. Nüüd on Itaalia suurim veinitootja maailmas. Seal kasvab palju ainult Itaaliale omaseid viinamarjasorte ja neid sorte on tuhandeid! Itaalias on vein üks toidukorra osa – klaas veini lõuna- või õhtusöögi juurde on täiesti loomulik nähtus. Piilume siis natuke, mis Itaalia veinimaastikul toimub ja millised veinid sealt tulevad.

Punane, valge, mulliga

Laias maailmas teatakse vahest kõige enam Toskaanat – see piirkond on tänu TV- ja filmitööstusele saanud suure tuntuse osaliseks. Toskaana on looduslikult ka imekaunis piirkond ja suvel täiesti ülerahvastatud. Parimad ajad piirkonda külastada on hoopis kevad ja sügis. Põhiline viinamarjasort on seal Sangiovese. See on punane sort ja Chianti Classico veinipiirkonna põhimari. Uhkete tornide linna San Gimigniano põhimari on aga Vernaccia. Sellest saab valget mineraalset ja veidi soolakat veini. Suurepärased on magusad Vin Santo veinid, mis valmivad rosinataoliseks kuivatatud viinamarjast.
Peale hea veini saab Toskaanast ka üht Itaalia parimat oliiviõli.

Loode-Itaalias, mitte kaugel Prantsusmaa piirist, asub Piedmont, kust tuleb „kuningate vein” Barolo, mis on 100% Nebbiolo marjast valmistatud punane kuiv vein. Piedmont’ist on pärit ka paljude lemmikud – Asti magusad vahuveinid Moscato Bianco sordist.

Itaalia suurim veinipiirkond on aga Veneto. Sellest Verona ja Veneetsia linna ümbruses laiuvast piirkonnast pärineb Valpolicella – kerge punane vein, valmistatud Corvina, Rondinella ja Molinara sortidest. Samast piirkonnast tulevad veel mitmed suurt populaarsust nautivad veinid – täidlased Amarone ja Ripasso punaveinid. Veneto tuntuim valge vein on kerge ja kuiv Soave, mis on marjasortidest Garganega ja Trebbiano.
Venetost pärineb ka maailmas suurt tuntust võitnud värske puuviljane vahuvein Prosecco, mis on valminud autoklaavis Glera viinamarjast.

Minu enda lemmikveinipiirkonnad Itaalias on Friuli, Lombardia ja Apuulia.

Friuli asub Sloveenia piiri ääres ja on tuntud oma valgete, mineraalsete veinide poolest. Tuntumad heledad marjad on seal Pinot Grigio, Friulano, Ribolla Gialla, Malvasia, Picolit ja Verduzzo. Kohalikud punaveinid valmivad sellistest sortidest nagu Refosco, Scioppettino ja Pinot Nero (Pinot Noir). Friulis tehakse veidi ka Proseccot.

Lombardia on mõjutatud suurlinna Milano lähedusest, seal asuvad ka maalilised Como, Iseo, Maggiore ja Garda järv. Lombardiast tulevad suurepärased klassikalisel ehk šampanjameetodil valminud Franciacorta vahuveinid.
Itaalia lõunatipus asuv maaliline Apuulia on tuntud suure alkoholisisaldusega moosiste-marjaste Primitivo ja Negroamaro punaveinide poolest.

Muidugi on võimalus minna Itaaliasse seda kõike ise kohapeal avastama ja nautima, aga kui teemaks on puhkus, siis soovitan sõita Marche ja Apuulia piirkonda, kus puhkavad ka paljud itaallased. Seal on elu veidi odavam, maastik on imeilus ja leiab palju huvitavaid mereroogade restorane.

Itaalias on, mida avastada ja kogeda, igale maitsele. On palju silmailu, pikk ajalugu, huvitavaid aroome ja maitseid. Õnneks on väike tükike sellest ka Haapsallu toodud. Haapsalus on Itaalia veinipäevad kujunenud veine armastavate inimeste ja Itaalia maitsete kohtumispaigaks, esindatud pole mitte ainult viinamarjaveinid, vaid ka oliiviõlid ja toidud. Sellel aastal lubati rohkesti toidupakkujaid, sest tänu kuulsa Itaalia lembelauliku kontserdile tuleb linna tavapärasest rohkem rahvast, kes kõik ju ka süüa sooviks. See on väga tore, sest nagu juba öeldud – hea toit ja vein on suurepärased paarilised.

Veinipäevadega samal ajal on koduveinide konkursi finaal, kus on esindatud huvitavad joogid, mis on valminud valdavalt kodumaal kasvanud marjadest ja puuviljadest, õitest ja köögiviljadest. Konkursil valitakse välja meie oma parimad veinitegijad.

Mõned soovitused ka, et pea ei hakkaks ringi käima.

Valige endale reedeks-laupäevaks välja teema, mis enim paelub, ja sellele vastavalt ka koht, kus hakata veine degusteerima. Abiks on veinipäevade kava. Kui juhtub, et Itaalia veinid ära tüütavad, siis on vinoteegis MULLiga ja MULLita ja muidugi ka poodides veine, mis on pärit teistest riikidest. Kes tahab veini nautimise kõrvale heas seltskonnas veidi ka veinijuttu kuulda, siis vinoteegis on reede õhtul degusteerimiseks ja jututeemaks Põhja-Itaalia veinid.

Degusteerimise ABC Haapsalu veinipäevadeks

1. Vaatle! Määratle veini värvus ja viskoossus, mis annab esimese mulje klaasis oleva joogi omadustest.
2. Kasuta oma nina ja leia äratuntavaid aroome. Kui aroom on vähene, siis keeruta veidi klaasi, saad teada, kas ja kuidas keerutamine aroomide intensiivsusele mõjub.
3. Maitsmisel pole vaja veini kohe alla neelata. Kõht ei tunne aroome ega maitset. Hoia veini veidi suus, et tekiks „suutunnetus”. Veini võib suus ka luristada (see ei ole ebaviisakas!), et suus olev vedelik saaks rohkem õhutust.

Veini ei pea ära jooma, eriti kui see ei meeldi!

Kui oled leidnud kõige rohkem meeldiva veini, sule silmad ja lase end kanda poeesiast ja emotsioonidest, mediteeri või unista!

Tähelepanu!
Vein ja teised alkohoolsed joogid võivad suurtes kogustes olla kahjulikud tervisele. Vein ei lahenda probleeme, kuid seda ei tee ka piim!

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Ott
7 aastat tagasi

õnneks läks ilm külmaks…

Juhan
7 aastat tagasi

Viinakuul viinapäevad olid, kuid osalejate huvi oli väike, siis kas see enam tuleb?

pook
7 aastat tagasi

Ei saa aru kuidas nad seda haput kusevett juua saavad.
Ei ole viinast paremat märjukest ja ootame pingsalt uue SuperAlko poe avamist.

Just nimelt
7 aastat tagasi
Reply to  pook

Miks Vene Vodka päevi ei tehta?

rohkem kainet mõistust
7 aastat tagasi

Kahju kohe sellisest inimesest, kelle äriideeks on genotsiidi rakendamine enda rahva kallal, ise ilmselt teadvustamata et ta seda teeb. Tegevus tuleb ümber nimetada veinikultuuri maaletoomiseks ja ongi lunastatud indulgents vastutusest vabastamiseks.