Statistikaameti andmetel kasvas 2016. aasta esimeses kvartalis keskmine brutokuupalk 8,1 protsenti. Osaliselt olid palgakasvu kiirenemise taga aastatagusega võrreldes ligi kolmandiku võrra suuremad preemiad, kuid kasv kiirenes ka preemiaid arvestamata.
Madala tööpuuduse tingimuses palgasurved jätkuvad, mistõttu koos majanduse üldise elavnemisega kiirenes ka palgakasv tänavu aasta alguses. Kiire palgakasv tuli tõenäoliselt kasumite arvel, mis ei saa pikalt jätkuda.
Majandusharude lõikes jätkus palgakasvu erinevuste suurenemine, kuid vähenenud on väga madala kasvuga või langeva palgaga harude hulk. Palgakasv oli kiirem keskmisest madalama palgaga tegevusaladel, kus tööjõu nappus ning viimasel neljal aastal ligikaudu 10 protsendi võrra aastas suurenev miinimumpalk survestab keskmisest kiiremini töötasusid tõstma. Kasv on taastunud ehitussektoris ning turismiga seotud harudes – mõlemas harus oli eelmisel aastal madalseis ning seetõttu töötasud vähenesid, kuid selle aasta alguses on nõudlus taastunud.
Palgakulud kasvavad endiselt kiiremini kui majandus üldiselt. See viitab ettevõtete kasumlikkuse langusele ning tööturu tasakaalustamatuste püsimisele. Aasta alguses makstud tavapärasest oluliselt suuremad lisatasud ja preemiad ei ole hästi kooskõlas ettevõtete eelmise aasta majandustulemustega, sest kasumid kasvasid vaid üksikutes harudes.
Osaliselt aitab ettevõtetel kiire palgakasvuga toime tulla ebakindlast majanduskeskkonnast tulenev madal investeeringute tase ning sellest tulenev rahastamisvajaduse langus. Palgakasv kasumite arvel ei saa lõputult jätkuda, mistõttu võivad ettevõtted oma konkurentsivõime parandamiseks vähendada töötajate arvu. Samas on selge, et väheneva tööealise rahvastiku, madala tööpuuduse ning meist oluliselt kõrgema palgatasemega Soome läheduse tõttu ei ole lähiajal oodata palgasurvete olulist taandumist.
Erki Lõhmuste,
rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja