Sven Sester: Eesti elu areneb koos majanduskasvuga

Rahandusminister Sven Sester. Albert Truuväärt

Järgmiste aastate riigieelarvetega edendab valitsus Eesti majanduse kasvu ja suurendab selle kaudu inimeste heaolu.

Valitsus lõi hiljuti lukku riigi eelarvestrateegia, mis kasvatab meie majanduse konkurentsivõimet, julgeolekut ja perede majanduslikku kindlustunnet. Eesti majandusel on potentsiaali kasvada lähiaastatel ligi 3 protsenti aastas ja koos inflatsiooniga ligi 6 protsenti aastas. Kiirem majanduskasv võimaldaks meil investeerida rohkem meie lastega perede heaolu kasvatamiseks ja Eesti julgeoleku tagamiseks. Majanduskasvu alus on parem konkurentsivõime ning võimalikult hea ettevõtluskeskkond.

Selleks vähendame me tööjõumakse, nagu tulumaks ja sotsiaalmaks, et majanduses ringleks rohkem raha. 2017. aastal jätab maksuvaba tulu kasv, sotsiaalmaksu langetus ja madalat palka saavate töötajate tulumaksu tagasimakse majandusse ligi 100 miljonit eurot, järgmisel neljal aastal kokku aga ligi 800 miljonit eurot. See kasvatab palkasid, tarbimist, sääste, investeeringuid ja maksutulu. Nende meetmete tulemusena on ettevõtjatel ja tarbijatel järgnevatel aastatel sadu miljoneid eurosid rohkem vahendeid, mida tarbida, säästa ja investeerida uude tehnoloogiasse või töökohtadesse.

Samuti otsustasime lihtsustada ettevõtlust. 2017. aasta algusest ei pea väikeettevõte hakkama käibemaksukohustuslaseks, kui tema käive on vähem kui 40 000 eurot. Seni oli selleks piiriks 16 000 eurot, mis ei võimaldanud isegi ühele töötajale maksta Eesti keskmist palka. Muudatuse tulemusena jääb väikeettevõtjatele järgmisel aastal kätte ligikaudu 7 miljonit eurot rohkem, mida on võimalik kasutada investeeringuteks või töötajate palkamiseks või palkade tõstmiseks. Nende ettevõtjate jaoks väheneb bürokraatia ja aruandlus, sest käibemaksuarvestust pidama ja aruandeid esitama nad edaspidi ei pea ning saavad rohkem keskenduda ettevõtlusele. See omakorda tähendab riigile tulevikus kindlasti suuremat maksutulu ja positiivset mõju majanduskasvule.

Inimeste tervise parandamiseks otsustas valitsus rahandusministri ettepanekul vabastada tulu- ja sotsiaalmaksust tööandja kulutused töötaja tervise edendamiseks ja spordiga tegelemiseks mahus 400 eurot aastas. See muudab investeerimise töötajate tervisesse ettevõtjate jaoks palju soodsamaks. Tervemad töötajad ja vähem haiguspäevi kasvatavad pikas vaates jällegi ka majandust.

Struktuursetest reformidest, mis on suunatud majanduse kasvatamisele, on kõige olulisem haldusreform, mis peab muutma meie omavalitsused muu hulgas ka tugevateks ja aktiivseteks majanduskeskkonna arendajateks ja ettevõtlusele vajalikke teenuseid pakkuvateks üksusteks. Otsime ka võimalusi, kuidas motiveerida omavalitsusi panustama rohkem ettevõtjatega koostöös uute töökohtade loomisse. Aastaid veninud haldusreformi tulemusena sündivad tugevad omavalitsused on osa paremast elu- ja ettevõtluskeskkonnast

Aga samamoodi teeb riik investeeringuid tööstusaladesse, kompetentsikeskustesse, teadusse ja mujale, mis kõik kaudselt toetab majanduse kasvu. Üks suurprojekt, mille töösse võtame, on neljarealine tee Tallinnast Mäoni. Raha on selleks riigieelarve strateegiaga ette nähtud.

Teadmusmahukuse ja lisandväärtuse suurendamiseks teeme tööd eri valdkondades. Haridus- ja teadusministeerium ning majandusministeerium kasutavad kokku 660 miljonit eurot Euroopa Liidu raha ettevõtluse ja teaduse toetamiseks. Üks koht, kuhu 48 miljonit eurot suuname, on riskikapitalifond, mis hakkab rahastama suure kasvupotentsiaaliga ettevõtteid. Kasu toovat koostööd ettevõtete ja ülikoolide ning teiste teadusasutuste vahel toetame 144 miljoni euroga.

Meie keskmine palk kasvab ligi 6 protsenti aastas ehk ligi 3 protsenti kiiremini kui hinnad. Pensionid kasvavad sarnases tempos palkadega. See tähendab, et keskmiselt on meil igal aastal varasema saja euroga võrreldes ligi kuus eurot rohkem raha taskus ja meie ostujõud kasvab 3 protsenti aastas. See on kiirem kasv kui Euroopas keskmiselt.

Samal ajal peame silma peal hoidma palgakasvul, mis peaks eelkõige käima erasektori eestvedamisel. Seepärast ongi valitsus kokku leppinud põhimõttes, et kasvada ei tohi majandamiskulud ja palgatõusu vedur ei tohi olla riigisektor.

Valitsuse prioriteet on pered. Emadele kindlustunde andmiseks rakendame alates järgmisest aastast elatisraha fondi, mis maksab perele välja võlgu jäädud elatisraha ja nõuab selle ise võlgnikult sisse. Peretoetuste eelarve suureneb 2020. aastaks 266 miljoni euroni. Koalitsioonilepinguga otsustati tõsta lapsetoetuse määra 45 eurolt 60 eurole. Tänavu aasta algusest on lapsetoetuse suurus 50 eurot, alates 2018. aasta algusest 55 eurot ning 2019. aastast 60 eurot.

Lapsetoetuse suurus alates kolmandast lapsest peres ei muutu ning seda makstakse endiselt 100 eurot lapse kohta. Lisaks toetatakse iga kolme või enamat last kasvatavat perekonda täiendavalt 200 euro suuruse lasterikka pere toetusega kuus. Lisaks hakkab 2017. aastast kehtima sügava puudega laste vanemate hooldustoetus.

Madalat palka saavate töötavate vanematega perede sissetulekut kasvatab ka uus tulumaksu tagasimakse, mille esimesed maksed teeb maksuamet juba 2017. aasta kevadel. Töötajad, kelle palk jääb täistööajaga töötades alla 650 euro kuus, saavad kas osaliselt või täies ulatuses riigile makstud tulumaksu tagasi. Sisuliselt saab ligi 500 eurot kuus teeniv inimene kevadel üle 700 euro korraga riigilt raha tagasi.

Meie riigi kaitsevõime kasvatamisel peame kinni põhimõttest, et vähemalt 2 protsenti meie rahvatulust kulutame riigikaitsele. Sellele lisaks katame need kulud, mis on seotud liitlaste vastuvõtmisega Eestis. Samuti oleme teinud otsuse ehitada valmis meie idapiir ja ka selleks on kavandatud ligi 70 miljonit eurot.

Kui majandus kasvab kiiremini, saame kiiremini kasvatada nii meie riiklikku julgeolekut kui ka perede kindlustunnet ja toetada sündimuse kasvu. Sellepärast on järgmiste aastate võtmeküsimuseks meie majanduse kasv.

Sven Sester, rahandusminister, IRL