Nuckö rebasefarm. Foto: Arvo Tarmula
Karuloomakasvatus on Eestis viimastel aastatel kasvanud, sest Eestis on karusloomakasvatuseks väga head looduslikud eeldused.
Karusloomakasvatused aitavad väärindada muidu suures osas kasutult utiliseerimisele minevaid liha- ja kalatööstuse jäätmeid. „Lisaks sellele, et karusloomakasvatus pakub inimestele maapiirkondades tööd ja annab Eesti majandusele arvestatavat eksporditulu, on karusloomakasvatus põllumajandusharu, mis kasutab ära ka meie liha- ja kalatööstuste mittestandardse ja väheväärtuslikku toidutoorme ning jäätmed,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
Maaülikooli uuringust selgub, et 2014. aastal tarnisid Eesti kala- ja lihatööstused karusloomakasvatustele 972 tonni kala ja kalajäätmeid, 4084 tonni kanajäätmeid ja 603 tonni lihatööstuse jääke. Karusloomade söödaks kulus lisaks 943 tonni teravilja.
„Toidutööstuse jääkide tarbijana on karusloomakasvatus üks toidutootmise väärtuslik sidusharu, mis aitab ära kasutada muidu kulukaid jäätmeid. Näiteks karusloomakasvatuses kasutatavate kana- ja lihajäätmete hulk on võrreldav loomsete jäätmete käitlemise tehases Vireen utiliseeritavate lihatööstuste kõrvalsaaduste kogusega. Seega on karusloomakasvatus oluline nii keskkonnahoiu ja ressursitõhususe kui tarbijatele kujuneva liha- ja kalatoodete lõpphinna seisukohalt,“ lisas Sõrmus.
Sõrmuse sõnul kasvatatakse Eesti farmides rebaseid, minke ja tšintšiljasid, kuid võrreldes naaberriikide ja reaalse võimekusega võiks seda teha märksa suuremas mahus. Eestis on terve rida piirkondi, kus just karusloomakasvatus suudaks luua uusi töökohti ja aitaks suurendada Eesti majanduskasvuks vajalikku eksporti.
Sõrmus märkis, et Eesti karusloomafarmide töötajate keskmine töötasu ületab riigi keskmist kuni 1,5 kordselt, sektori edasiseks arenguks on aga vaja riigi selget poliitilist toetust, et tõsta tootjate kindlustunnet tuleviku suhtes.
"Mõistagi peavad tegutsevad karusloomakasvatused vastama kehtestatud keskkonna- ja loomade heaolu tingimustele. Viimastel aastatel on loomade pidamise tingimused farmides paranenud," märkis ta.
Eesti suuruselt teine sinirebasefarm on Läänemaal Suur-Nõmmkülas.
2014. ja 2015. aastal ei ole Veterinaar- ja Toiduamet tuvastanud üheski karusloomafarmis loomakaitset ja looma tervist puudutavaid puudusi.
Äriregistri andmeil tegutseb Eestis 4 mingi- ja rebasefarmi.
Maaülikooli uuringust selgub, et Kopenhaageni oksjonil müüs 2015. aastal tšintšiljanahku 42 Eesti farmi.
2015. aastal oli Eesti karusloomakasvatustes kokku ca 44 000 põhikarja looma ja ca 131 000 nahalooma.
Võrreldes 2000. aastaga on põhikarja loomade arv ligi kuus korda kasvanud.
Statistikaameti andmeil eksporditi 2014. aastal Eestist karusnahku ligi 12 miljoni ja 2015. aasta esimese 10 kuuga 7,38 miljoni euro väärtuses.
Keelame autodega liikumise, sest tuhanded konnad, roomajad, väikenärilised, siilid, kitsed jne hukuvad iga päev auto rataste all ja Eestis on rajatud vastavaid teepiirdeid, nagu mujal põhjamaades, minimaalselt. Kus on nüüd sõnades “roheliste” teod, et elusloodust kaitsta. Keelame tapamajad, kus igapäev töödeltakse tapamajades tuhandeid lambaid, sigu, veiseid, et katta meie toidulauda ja luua vajalikke töökohti, sest kõik ei ole veganid ja ei soovi taimetoitlased olla.
Kuis oleks, kui püsiks teemas ega lahmiks oma eelarvamustega?
Karusloomakasvatusel ei ole mingit pistmist loomade piinamisega. Karusloomast ei saa halbades tingimustes korralikku nahka. Oksjonitel makstakse ülivähe vigadega nahkade eest ja seda ei saa endale ükski karusloomaksvataja lubada. Kohe pankrot. Normaalset hinda saab ainult korralikes tingimustes peetud karusloomade nahkade eest.
Loomal peaks olema õigus loomuomasele käitumisele ning õigus elada ilma ebamugavuseta- paraku karusloomafarmid neid tingimusi täita ei suuda (pean eelkõige silmas loomade puuridesse vangistamist). Eks karusloomakasvataja näeb asja ikka oma mätta otsast- looma peetakse täpselt “nii heades” tingimustes, et tema eest võimalikult palju kasumit oleks võimalik teenida. Võigas.
Mis vahet on sead aedikus (emised puuris kogunisti, et põrsaid ära ei tallaks) või veised lõõgas, hobused kõides või aidikus jne, kas neil ei ole õigust loomuomasele käitumisele nagu karusloomadel, miks rebitakse üks loomaliik kontekstist välja ja tõustakse tagajalgele. Metssigade piiramatu populatsioon on katku näol õnnetuse kaela toonud, loodus ise hakkas reguleerima metssigade arvukust kuna inimene ei saanud sellega hakkama.
Ära muretse, midagi ei ole kusagilt välja rebitud. Ka nende küsimustega tegeletakse, et tingimused paraneks ja loomad ei peaks inimese mugavuse ja kasumi pärast kannatama.
Kui su arusaam on muidugi, et tapame kõik loomad metsas ära, et haigused ei saaks levida, siis ei ole sinuga mõistlikku juttu mõtet rääkida. Metssigade populatsioon on alati olnud piiratud ja seda on tehtud pidevalt.
Täiesti vale seisukoht! Mine vaata ükskõik millisesse metsa või räägi metsaomanikega. Metsaalune on nagu üleküntud uudismaa, mida varsematel aegadel pole kunagi täheldatud, tee silmad lahti ja mine kord loodusesse ning vaata mis toimub, muidugi kui näha soovitakse.
To+anonüümne. Ma ei olegi väitnud, et muu tootmisloomandus või kasumi eesmärgil loomade pidamine kuidagi leebem oleks kui karusloomandus. Ühte patta läheb igasugune elusolendite ekspluateerimine.
Ega ikka pole poogen küll. Pane ennast puuri ootama, et sind elektriga tapetakse. Siis võib olla läheb mööda see poogen.
Seda meelt, et majandust saab kasvatada ka tegevusvaldkondadega, mis ei tegele loomade tarbetu piinamisega. Ükski vähegi südamega inimene ei vali endale elatusallikaks teiste tapmisega seotud äri.. Küllap jõuame me lõpuks ka sinnamaale, kus selline tegevus lausa ebaseaduslikuks kuulutatakse (ebaeetiline on ta juba ammu!).
Enamusel eestimaalastest on poogen sellest!
Huvitav on see, et karusloomakasvatusega tegeleb Eestis käputäis inimesi ning nõudlus nende toodete järele on Eestis samuti käputäiel, samas kui enamusel Eesti inimestest on see tööstusharu vastumeelt. Vabalt võiks Eesti seadusandja seista vastu sellisele tülgastavale tegevusele Eesti pinnal ning mitte toetada Vene kõlvatuid baabasid. Seadusloomes tuleb ennekõike lähtuda Eesti inimeste väärtushinnangutest, mitte vaadata kuskile põhjamaade jt poole!
nn.loomakaitsatel arstitõend ikka on?
Inimkaubandus on ka mõnel pool maailma oluline osa majandusest. On see sellepärast õigustatud?
Me ei pea hanguma kuskil piiripealsete juhtumite vaidlemisel, aga selget ebaõiglust tuleb kõrvaldada. Karusloomakasvatus on selgelt ebaeetiline ja ebaõiglane. Häbiväärne, et meil see ikka veel keelustatud pole.
Teate nn loomakaitsjad! Minge tööle, päris tööle!
Enamus loomakaitsjatel on päris töö olemas ja nad on leidnud selle ilma, et keegi peaks neile teiste elusolendite piinamise kaudu töökohti looma. Soovitan ka lahtiste silmadega ringi vaadata, ennast natuke harida ja töökohti leidub ka mujal kui karusloomafarmis elektrikaablite vedajana.
?
Ja nii liigubki kommentaarium hindama artiklisisu asemel “töötut, arstitõendita loomakaitsjat” #igakordrsk #ostaargumendid
€€€€€€€€€€€€€€€€€€€€€€€€€€€€€€€€€€€€€€€€€€€€€€€€€€€€€€€€€€€€€
Toiduks kasvatatud ja niisama edevuse pärast piinatud ja vooluga hukatud looma ei ole mõtet päris samale pulgale panna, kui pea ikka otsas.
Eestis ei ole nii külma talve juba ammu olnud, et peaks kasukaga ringi käima (või autoga sõitma on vist õigem).