BC Kalev/Cramo peatreener Alar Varrak. Foto: Arvo Tarmula
Eesti ühe kõvema korvpallimeeskonna BC Kalev/Cramo peatreener Alar Varrak andis kolmapäeval intervjuu Lääne Elule. Päev varem oli Kalev Eesti meistrivõistluste viimases veerandfinaalis alistanud Valga meeskonna.
Mis vahe on mängida Haapsalus 500pealise publiku ees, võrreldes Saku suurhalliga, mis mahutab rahvast üle kümne korra rohkem?
Kui Saku suurhall rahvast täis läheb, on seal hoopis teine atmosfäär, mis väljendub võimsas emotsioonis. Kahjuks ei ole veel see klubi mängudel juhtunud, küll aga koondise mängudel.
Haapsalu napp viiesajaline publik tegi korralikku lärmi, mida oli hästi kuulda. Ometi oleneb palju ka saali iseloomust, sest näiteks viiesaja inimese lärm sumbuks Saku suurhalli täiesti, kuid Haapsalus jättis mõnusa ja emotsionaalse mulje.
Läänemaa on üks väheseid maakondi, kus ei ole meistriliiga tasemel pallimänguvõistkonda. Kas Haapsalul on tarvis korvpalli meistriliiga võistkonda?
Osa ütleb, et meistriliiga klubisid on Eesti liiga palju, teised vaidlevad vastu, et mida rohkem, seda parem. Mina kaldun nende teiste poole, sest mida rohkem on klubisid, seda laiem on ka kandepind, kust leida uusi ja talendikaid mängijaid.
Kuidas läheb poolfinaalseeria Aivar Kuusmaa juhendatava Avis Rapla vastu?
Rapla on tänavu näidanud end väga heast küljest. Esimest korda on neil kolm heal tasemel leegionäri. Arvan, et peame nendega väga keskendunult mängima, kui tahame finaali pääseda. Viimasel kümnel hooajal on Kalev/Cramo poolfinaalseeria kaotajana lõpetanud vaid korra, 2010. aastal.
Kas finaalis mängivad Kalev/Cramo ja Tartu Ülikool Rock?
Ma jätaks ennustamise pigem ajakirjanike pärusmaaks. Finaalis mängivad need võistkonnad, kes väärivad seda kõige enam.
Mitme mänguga võidetakse finaal?
Jätan taas vastamata. Las korvpallieksperdid spekuleerivad selle üle.
Mis on Kalev/Cramo järgmise aasta plaanid?
Praegu on seda veel raske öelda. Klubi juhtkond otsustab tavaliselt suvel, kuidas ja kellega tuleval hooajal jätkatakse. Treenerina tahaksin mängida neid sarju, mida tänavugi mängime. Kalev/Cramo mängib Eesti meistriliigat, VTB ühisliigat ja FIBA Euro Cupi.
Klubi eelarve seab ka omad piirangud. VTB ühisliiga on see liiga, mida meie eelarve on välja kannatanud. Kui raha oleks, mängiks rohkemgi.
Kui suur on Kalev/Cramo eelarve?
Eelarve jääb ühe miljoni euro piirimaile.
Tartu Rock on tuleval aastal Tartu Postimees, kas Kalev jätkab Cramona?
Selliseid otsuseid tehakse klubi juhtkonna tasandil ja see pole peatreeneri pärusmaa. Ei oska vastata.
Kalevil on pikk ajalugu. Mis seob praegust Kalevit 70ndate või 80ndate kuulsate Kalevitega?
See Kalev, mis praegu on, ei ole tegelikult üldse seotud nende Kalevitega, mis tol ajal olid. Praegune Kalev kujunes välja tollasest noortevõistkonnast nimega Ehitustöörist. Nii palju kui mina tean, osteti ära vaid nimi.
Kui panna praegu Kalev vastamisi 80ndate Kaleviga, kes võidaks?
Need on kaks täiesti võrreldamatut asja. Mäng on nende aastatega muutunud hoopis kiiremaks, osavamaks ja atleetlikumaks. Arvan, et tänapäeva Kalev võidaks.
Aga kui võõrleegionärid välja jätta?
Sellisel juhul peaks võrdlema hoopis Eesti koondisi. Siis olid koondisemehed kõik Kalevis koos. Praegu on nad klubides laiali, osa on välismaalgi. Sellegipoolest arvan, et tänapäevane korvpall võidaks aastate tagust korvpalli.
Mitmendas kümnes on Kalev/Cramo Euroopa korvpalliklubide hierarhias?
Selliseid edetabeleid isegi koostatakse, kuid nende tõetruudusesse tuleks suhtuda üsna skeptiliselt. Mullu, kui tegime VTB ühisliigas hea hooaja, paigutas üks edetabel meid kuuendasse kümnesse. Minu arvates jääb Kalev/Cramo koht pigem sinna saja ja kahesaja vahele.
Kui palju on Euroopas professionaalseid klubisid?
Arvu on raske öelda, kuid ilmselt on neid tuhande ringis. Igas Euroopa riigis on oma meistriliiga, esi- ja teine liiga, suuremais riikides rohkemgi liigasid. Niimoodi saab klubide hulga välja arvutada. Tugevuselt on liigad riigiti väga erinevad. Hispaania või Venemaa teise liiga meeskonnad võivad vabalt olla tugevamad kui meie meistriliiga satsid.
Selgitage palun, mis muudatust plaanib Rahvusvaheline Korvpalliliit (FIBA) ning kuidas see Kalev/Cramot ja Eesti koondist mõjutab.
Kalev/Cramot ja Eesti koondist FIBA muudatus ei puuduta. Kalev/Cramo mängib juba FIBA EuroCupi ja VTB ühisliigat, mis on FIBA poolt aktsepteeritud klubisarjad. Probleem tekiks siis, kui me mängiks konkureerivat sarja Euroliigat.
Selgituseks: FIBA tahab enda alla koondada kõik Euroopa klubilised sarjad. 2000. aastal läksid Euroopa suurklubid FIBAga tülli ja tegid konkureeriva klubide sarja nimega Euroliiga. Siis oli tüli põhjuseks raha. Nüüd tahab FIBA oma juhtpositsiooni klubide sarjas taastada, kasutades selleks jõulisi ähvardusi.
On räägitud, et suurtel korvpalliriikidel ei lubata tiitlivõistlusel osaleda.
FIBA-l on teatud hoovad pihus, millega saab pigistada, kuid loodetavasti laheneb see mõistlikult, mitte käskude ja keeldudega. FIBA on ise selle olukorra aastaid tagasi loonud ja nüüd asunud seda tagasi võtma. See ei kulge lihtsalt.
16. aprillil hoiatas FIBA valitsevat Euroopa meistrit Hispaaniat ja veel 13 riiki, et kui nende tippklubid FIBA klubisarju eelistama ei hakka, ei pääse nende koondised tuleval aastal Euroopa meistrivõistlustele.
Kuidas on Eestil seis järelkasvuga?
Vahe kahekümne aasta taguse ajaga on see, et korvpalliskaudid on jõudnud ka Eestisse ja palju noori mängumehi, kellest üldsus midagi ei tea, on juba siirdunud välismaale. Peame aga tunnistama, et lapsi on meil aasta-aastalt aina vähemaks jäänud ja võitlus teiste spordialadega on suur. Ei olegi mõeldav, et igal aastal tuleks kümme talendikat korvpallurit juurde. Kui tuleb paar tükki, on juba hästi.
Kus on meie pikad, keda tikutulega taga otsitakse?
Ei saa öelda, et pikki nüüd üldse ei ole. Vahepeal on tekkinud tõesti tobe tühimik. Võib-olla on põhjus neis muudatustes, mis leidsid aset üheksakümnendail, mil kaotati spordikoolid. Nüüd on hakanud korvpalli kandepind taas laienema ja peale on tulnud uue põlvkonna treenereid. Näiteks siirdusid hiljuti välismaale kolm noort pikka – Maik-Kalev Kotsar USAsse, Mattias Tass Prantsusmaale ja Arnold Mitt Itaaliasse.
Kas ainult Eesti mängijatega oleks võimalik võita Eesti meistritiitel?
Loomulikult on, kuid siis tuleks koondada meie parimad mängijad kõik ühte klubisse.
Miks ei ole seda seni tehtud?
Selleks on koondised, kuhu tulevad riigi parimad mängijad kokku. Klubid ja mängijad peaksid ikka üle Eesti laiali olema, sest selle arvel suureneb korvpalli kandepind.
Miks palgatakse leegionäre?
Leegionäre palgakse sellepärast, et meil ei jätku mängijaid, kellega tasemel meistriliigat mängida. Meistriliiga mängimine välismängijatega ei ole levinud mitte ainult Eestis, vaid ka igal pool mujal. Isegi Hispaania klubid toovad lisajõudu USAst.
Kuidas ja millal jõudsIte korvpalli juurde?
Korvpallitreeningute juurde jõudsin viiendas klassis oma kodulinnas Jõgeval. Enne seda käisin ka jalgpallis ja jäähokis, kuid korvpall oli see, kuhu püsima jäin. Üheksandas klassis läksin Eesti spordigümnaasiumi (nüüdne Audentes).
Mis on teie esimene kokkupuude Kalev/Cramoga?
See oli gümnaasiumi viimases klassis 17aastasena, kui mul õnnestus pääseda Kalevi pingile. Aasta oli 1999. Mulle sai päris kiiresti selgeks, et mängijana minust asja ei saa. Kahekümnendate alguses mängisin juba n-ö poolprofessionaalina. Mängijakarjääri kõrvalt käisin ülikoolis ja alustasin esimeste noorterühmade juhendamist.
Tollal oli Kalevi peatreeneriks Andres Sõber, kellega oli kokkulepe, et hommikusel treeningul osalema ei pea. Niimoodi saingi toimetada mitmel rindel. Kalevi abitreeneriks sain esimest korda aastal 2008. Enne olin abitreener jõudnud olla Eesti noortekoondises ja Dalkia/Nybiti võistkonnas.
