Sukles vastas Pallase kirjale kurja telefonikõnega

Kristjan Kosk

kristjan.kosk@le.ee

Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :

Helju-Laine Zauram2

Enn Lillemets väidab, et Aita Mölder kasutas Helju Zaurami tervislikku seisukorda ära, et kunstnikult allkiri kätte saada. Foto: Arvo Tarmula

Haapsalu linnapea Urmas Sukles vastas kunstiühingu Pallas esimehe Enn Lillemetsa avalikule kirjale varahommikuse kurja telefonikõnega.

Artikkel jätkub peale reklaami

9. aprillil kirjutas Lillemets Suklesele avaliku kirja (Lääne Elu, 12. aprill), milles seisab, et Aita Mölder ei ole tagastanud kunstnik Helju Sarnet Zauramile ja kunstiühingule Pallas maale, mille on Mölder ära viinud Zaurami kodust. Kirjas on kirjeldatud ka seda, kuidas Mölder käis 19. märtsil Zaurami 94. sünnipäeval temalt Läänemaa haiglas allkirja nõudmas maalide loovutamise kirjale.

Teisipäeva hommikul kella 9 paiku helistas Sukles Lillemetsale ja teatas, et ei ole mõtet tema postkasti edasiste kirjadega koormata, sest linnavalitsus ei saa midagi teha. „Sõimamiseks ei saa seda nimetada, pigem nagu pragamine,” iseloomustas Lillemets Suklese hääletooni.

„Me ei ole juriidiliselt pädevad,” ütles Sukles Lillemetsale varahommikuses telefonikõnes. Sukles lisanud, et Lillemetsal on asjaomases küsimuses õigus pöörduda kultuuriminister Indrek Saare poole, sest nemad on veelgi kõrgemal seisev ametiasutus kui Haapsalu linnavalitsus.

Lillemetsa arvates üritas Sukles sedasi linnavalitsust kõnesolevast situatsioonist tagandada. Saare poole pöördumist lubas Lillemets veel kaaluda. Peale selle heitis linnapea Lillemetsale ette, et Lillemets on asja suure kella külge pannud ja üritab nüüd avaliku kirjavahetuse teel Zaurami maale tagasi saada. Lillemets ütles, et saatis kirja Suklesele, lootes linnapea mõistvat suhtumist ja abi.

Paarkümmend minutit pärast esimest kõnet helistas Sukles taas Lillemetsale ja ütles, et Aita Mölder soovitas Lillemetsal kohtusse pöörduda. Sukles rääkis, et Mölder on pahane, sest Lillemets ei soovi Mölderiga suhelda. „Sel korral oli tema hääletoon veidi leebem,” iseloomustas Lillemets.

See väide tundus aga Lillemetsale kummaline, sest tema on saatnud Mölderile viimase kuuga mitu kirja, millele pole Mölder suvatsenud vastata. Lillemets pole üritanud Möldriga telefoni teel ühendust võtta. „Olen Mölderiga enne esimese avaliku kirja saatmist palju suhelnud, kuid tulutult,” ütles Lillemets. Lillemets saatis esimese avaliku kirja 21. märtsil.

Sukles lisanud, et kui Lillemetsal peaks tekkima veel huvi Mölderiga suhelda, peab ta esmalt pöörduma tema advokaadi poole. „Mölder on sulle advokaadi kontaktandmed edastanud,” öelnud Sukles Lillemetsale.

Lillemets vaidles vastu ja teatas, et temale ei ole Mölder mitte ühegi advokaadi kontakte edastanud.

Lillemetsa järgmine samm Mölderilt maalide kättesaamiseks on pöördumine ERRi uuriva ajakirjanduse saate „Pealtnägija” poole. Kohtusse minekut on Lillemets samuti kaalunud, kuid peab seda liiga kulukaks.

Läänemaa haigla peaarst Tõnis Siir ütles, et on Lillemetsa kirjaga tutvunud, kuid ei pea tõenäoliseks, et seal käis vägisi voodist välja tõstmine ja ratastooliga sõidutamine. „Kui see oleks toimunud vägisi, oleks see juba ka minu kõrvu jõudnud,” sõnas Siir.

Siir lubas vestelda 19. märtsil tööl olnud arstidega ja uurida, mis juhtus. Peaarsti sõnul on haigla Mölderi ja Lillemetsa vaidlusse ebaõiglaselt kistud. „Meil on leping MTÜga Läänemaa Kunstivara maalide hoidmiseks, nende omandiõiguse tõestamine ei ole meie rida,” ütles Siir.

Lillemetsa kinnitusel kuulub kunstiühingule Pallas 109 Helju Sarnet Zaurami tööd, neist 58 asub kunstniku kodus või on Aita Mölderi valduses.

Mölder nimetas Lillemetsa kirja jubeduseks. Mölder kinnitas, et on palganud omale advokaadi, kuid ei olnud midagi enamat nõus kommenteerima. Advokaadi nime Mölder öelda ei soovinud.

 

Kommentaar

Haapsalu ei hakka kohtumõistjaks
Urmas Sukles, Haapsalu linnapea

Me jälgime tegevust, mis toimub Haapsalu linna vapimärgi kavaleri proua Zaurami ümber, sügava murega. Paraku ei ole Haapsalu linn ja linnavalitsus nendes vaidlustes mitte mingi osanik. See, et Enn Lillemets saadab mulle ja ka meediale avalikke kirju teemal, mis ei puutu linnavalitsuse pädevusse, ei ole minu meelest õige ega ka hea toon. Ma olen Lillemetsale ka öelnud, et kui tal on kellegagi probleem, siis Haapsalu linnavalitsus ei saa siin kohtumõistjaks olla. Kui kaks juriidilist isikut omavahel vaidlevad, tuleb pöörduda kohtu poole, kes lahendab Eesti Vabariigis isikute vahelisi vaidlusi. Haapsalu linnavalitsust ei seo ei Aita Mölderi, Enn Lillemetsa ega ka proua Zauramiga ükski juriidiline side, mis puudutab proua Zaurami loomingut. Kui Enn Lillemets saadab avaliku kirja ametiisikule, kellel puudub pädevus probleemi lahendada, on see katse manipuleerida avalikkusega. Kordan veel, et linnavalitsusel ei ole õigust ega alust sekkuda. Ja see ei tähenda, et tekkinud situatsioon meile korda ei läheks.

Reklaam

1 kommentaar

  1. Aga ikkagi lugedes seda juttu siin siis olen pettunud lääne ühskonnakorralduses. Lastakse inimestel advokaatidel ja kohtutel vaielda piiramatult. Asju peaks uurima asjatundjad ehk politsei ning andma materjali kohtule kus osapooled kaitsevad. Hetkel kehtib see kord ainult kriminaalõiguses. Sellne olukord tekitab palju pingeid ühiskonnas ja loob näilise õiglustunde.

  2. Kuulge tarkpead, mõelge, miks Lillemets ei aja asju ametlikke kanaleid pidi ja kasutab pidevalt avalikku mustamise taktikat. Mees tõlgendab omatahtsi nii Zaurami juttu kui ka Suklesega toimunud vestlust, lahmib laest võetud jutuga Zaurami sunniviisilisest voodist välja ajamisest ja riietamisest ja millest kõik veel. Ja Lääne Elu paiskab selle kontrollimatult avalikkuse ette kui ülima tõe. Kui Pallasel ja Lillemetsal oleks kõik oma dokumendid korras, maalide omandipaberid lauale panna, siis poleks mõtet pidevalt ruuporisse hõigata ja inimeste meelsust kujundada. Väga ennatlik on võtta seisukohta, et Pallas teeb kõike õigesti ja teine pool on paha. Zauram on Haapsalu kunstnik ja mis selles halba on, et meie kunstniku teosed on ka meie linnas ja meile kõigile igal ajahetkel vaadatavad. Või hakkame Tartus Pallase laos sissepakitult neid vaatamas käima? Ja Suklese siunamine on nagu mingi rahvasport. Ükskõik mida inimene ka ei ütleks, tuleb hoobilt leemekulbiliigutajatelt vastu, et äkäää – ei usu, niikuinii karjusid, niikuinii oled tõbras. Vabandust, aga kus otsast Sukles asjasse puutub? Lillemets on küll nüüd viimane mees, keda selles vaidluses peaks lõpuni usaldama. Ja Lääne Elult Lillemetsa nii-öelda avaliku kirja avaldamise eest eelmises lehes 12 miinuspunkti. Rikkusite räigelt Eesti ajakirjanduseetika punkte, pannes lehte kontrollimata väidetega süüdistused ja jättes sellelt inimeselt, keda süüdistatakse, kommentaari küsimata. Pressinõukogus kaotaksite kohe. Peatoimetaja on ise Pressinõukogu esimees. Sutsu piinlik ka on kloppida juba mitmendas lehenumbris üles skandaali eetikanormidele sülitades?

    • Igati nõus! Sellisel puhul antakse asi ikkagi kohtusse, mitte ei materdata inimest läbi mitme ajalehenumbri. Tõesti eemaletõukav. Eriti räige oli esimene artikkel

  3. Üks on kindel, Zauramit pügatakse igast suunast. Mida suurem lärm, seda suurem hind. Kunstnik ise jääb lõpuks pika ninaga. JOKK. Kui nüüd just mõni pärija kogu jamale kriipsu peale ei tõmba.

  4. Ma küsiks hoopis sedasi – miks linnapea on võtnud enesele kohtuniku rolli? Kui teemat peensusteni ei valda, siis pole ka mõtet õigusmõistja olla.

  5. Minule jäävad arusaamatuks seesugused linnapea kõned Pallase esimehele. Hr E. Lillemets saatis linnapeale avaliku pöördumise ja selle asemel, et rahulikult ja argumenteeritult anda välja linnavalitsuse poolne pressiteade avalikkusele ja vastata kirjalikult, valas linnapea õli tulle. Äärmiselt labane lähenemine linnapea poolt. Linnapea, selle asemel, et võtta erapooletu seisukoht, on selgelt kallutanud end pr Mölderi poole. Linnapea ülesanne on linna juhtida, mitte laskuda turueide seisusesse.

  6. -Vaidluse osaline ei ole minu arvates ka kultuuriministeerium, kuid kui inimene tahab kuskile pöörduda, siis võib ju anda soovitusi, eriti kui tegemist on kunstivaidlusega. –

    Ise soovitab ja ise ütleb tagantjärele et mõtetu soovitus. Mõttetu kogu jutt? Milleks peaks härra linnapea jamama selle asjaga ja mõtetusi suust välja ajama on arusaamatu.

  7. Kaldun arvama, et LE on oma artiklis toimunud situatsiooni U.Suklese poolsest vaatevinklist lähtuvalt lahanud küllaltki leebelt. .Suklesel pole mingit põhjust enese õigustuseks ja tunda solvutuna. Solvumist näitab ka see, et Sukles enda õigustuseks tegi hr. Lillemetsale kaks kõnet järjest. Milleks? Jääb mulje, et Suklesel pole asjaoludest täit ülevaadet ja ta on rohkem pr Mölderi suuvoodriks. See teine kõne seda kujukalt näitab, et peale esimest kõnet kontakteerus ta kohe pr Mölderiga ja siis järgnes kohe järgmine sõnavaling hr Lillemetsa pihta. Nõme ju?

  8. Lääne Elu toimetusele
    Teie artikkel “Sukles vastas Pallase kirjale kurja telefonikõnega ” jätab mulje ,et Teie käsutuses on salvetus minu telefonivestlusest Enn Lillemetsaga. Kui see on nii, siis palun lasta ka mul sellega tutvuda, et saaksin ka omaltpoolt esitada enda versiooni vestlusest ning täpsed tsitaadid.
    Teie poolt “varahommikuseks” ( kõne toimus kell 9.12 ) kõneks nimetatud vestlus Enn Lillemetsaga toimus tunnistajate juuresolekul ning ma väidan, et minu toon ja jutt kodanik Lillemetsaga oli rahulik ning argumenteeritud. Ma soovitasin Enn Lillemetsal pöörduda kohtu poole. See ei meeldinud kodanik Lillemetsale, kes sellise soovituse peale ilmselgelt ärritus. Samuti mainisin kultuuriministeeriumi (kuid mitte ministrit) kui võimalikku järgmist asutust, kuhu võib pöörduda, sest eelnevalt olin rahulikult selgitanud, et Haapsalu Linnavalitsus ei ole antud vaidluses osaline. Vaidluse osaline ei ole minu arvates ka kultuuriministeerium, kuid kui inimene tahab kuskile pöörduda, siis võib ju anda soovitusi, eriti kui tegemist on kunstivaidlusega.
    Lisaks pean mainima, et ma ei sinatanud kordagi kodanik Lillemetsa.
    On kahetsusväärne, et Lääne Elu on lasknud ennast tõmmata ühe isiku manipulatsioonivõrku, jättes tähelepanuta, mida see võib emotsionaalselt tähendada proua Zauramile, kelle sõnu: ” Mina ei ole oma pilte loonud sellepärast, et nende üle kiseldaks. Mina olen loonud nad ilu pärast,” Lääne Elu ise on vahendanud.
    Kordan veelkord, et Haapsalu linn ei ole tekkinud vaidluses valinud pooli ning võimalik vaidlus, kui on , mille üle vaielda, peaks saama lahenduse kohtus.

    Urmas Sukles
    Haapsalu linnapea.

    • Suklese poole pöördumiseks on põhjus täiesti olemas. Esiteks ütles Mölder selge sõnaga, et annab maalid üle Haapsalu linnale. Õige pea sai ta siiski ise aru, või andis keegi nõu, et tegu on arulageda väitega, mispeale jutt muutus. Teiseks on vaidlusalused maalid Haapsalu linnas vaatamiseks välja pandud. Seega väga põhjust Suklesega suhtlemiseks. Sukles muidugi ei suuda teha muud peale ajalehe süüdistamise ja vargaplika õigustmaise. See inimene ei olegi võimeline ühtegi probleemi adekvaatselt lahendama, katus sõidab hetkega ära.

  9. Tõele au andes peab ütlema, et tegelikult me ju ei tea, kuidas Sukles Lillemetsaga rääkis – oli see nüüd kuri kõne või mitte. Kahjuks on ajakirjandus antud loo pealkirja kaudu valinud juba nagu poole, aga minu arust pole see õige. Samuti eeldaks suuremat pieteeditunnet teema käsitlemisel, sest kunstnik on ju ikkagi elav inimene veel.

    • Ei pea just väga hiromant olema teadmaks, kuidas Sukles inimestega räägib. Eriti veel, kui kerge närv sees. Väga tüüpiline Suklese kõnepruuk.

      • Ei tea, pole kogemusi, aga eks siin on mõlemalt poolt üle piiri mindud, liiga tehtud, aga sellised me kord juba oleme, inimesed, hiljem muidugi kahetseme.

  10. Keegi valetab ja keegi laseb üle jala kergelt. Kunagi tegeles miilits selliste asjadega nüüd lastakse inimesed omavahel karvupidi kokku ja tagajärgedega tegeleb miilits.

  11. Nii Siir kui Sukles peaksid tähele panema üht pisikest nüanssi. Nimelt et nad eksponeerivad varastatud kraami. On ikka küll peaarsti asi, mida ta oma galeriisse üles riputab.