Aidi Vallik: IRL pagulaspoliitika peaosas

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Aidi VallikPeagi läheb riigikogus teisele lugemisele rahvusvahelise kaitse seadus, millesse tegi IRL olulisi muudatusettepanekuid.

Kui neid lugeda, mõjuvad need jahmatavalt, isegi konservatiivsele erakonnale ja konservatiivsete vaadetega kodanikele.

Katastroofiliselt vähenenud toetusprotsendiga IRLi ettepanekud on kui palsam pagulasskeptiku hingele. Eesti jätaks nende ettepanekute vastuvõtmisega tõesti enda kätte jämeda otsa otsustamisel, keda ja mis tingimustel riiki lubada, ja jätab endale ka mõistliku aja seejärel „õunte pealt vaadata”, kas elamisluba pikendada ja kui kauaks. Ettepanekud seovad valitsuse pagulassuunalise tegevuse otseselt riigikogu otsustega. Määratletakse riigid, millest toimunud emigratsiooni üldse õigustatuks loetakse, seatakse sisse kiirem kohtumenetlus õigustamatult saabunud pagulaste kiireks väljasaatmiseks ja määratletakse ka nende taustakontrolli kord üldse enne, kui neid siia midagi taotlema lastaksegi. Eesti võtab endale voli anda rahvusvaheline kaitse inimesele vaid üheks aastaks, mitte kolmeks, nagu mujal tavaks, kohustab pagulasi osalema kohanemisprogrammides ja keelekursustel. Samuti jätame endale õiguse saata ka need rahvusvahelise kaitse saanud isikud koju tagasi, kui nende päritolumaal on kriisiolud lõppenud.

Eesti võtab endale õiguse kuriteo toime pannud inimese elamisluba tühistada. See peaks vähendama hirme, et sisserändajad hakkavad toime panema kuritegusid ja muid korrarikkumisi. Mõtlesin sellele juba Saksamaa sündmustest lugedes, et vastuvõtvad riigid peaksid endale sellise võimaluse tagama. Võõra kultuuri tavadest juhinduvate testosteroonitulvas mürgeldajate taltsutamisel ei maksa loota ainult euroopalikult põhjalikule, kuid üsnagi leebele ja aeglasele kohtusüsteemile.

See pole veel kõik. IRL oma ettepanekuis mängib ka sotsiaalset õiglust igatsejate hingekeeltel. Pagulasvastased ütlevad, et ebaõiglane on tuua maailma kaugemate nurkade kahtlasi põgenikke siia mitme tuhande euro suuruste toetuste peale, samal ajal kui pooled eestlased elavad allpool 700eurose mediaanpalga taset. Neil on õigus, et selline olukord põhjustaks nii ilmajäetustundest, ebaõiglusest kui ka lihtsalt inimlikust kadedusest tekkinud pahameelt, ja sellesse olukorda oleks seetõttu konfliktid ja vaen juba ette sisse programmeeritud.

Eelnõu kohaselt meil pagulased selliseid hüvesid ei saaks. Nad kaotaksid õiguse eluaseme remondi ja sisseseadmise suurtele toetustele ning peaksid hakkama saama meie väikeste sotsiaaltoetustega. Ühesõnaga, nii nagu me kõik siin. Me ju teame, kuidas meil nende asjadega on. Ilmselt on ka täiesti selge, et toetuste pärast ei kipu meie ahtrale Marjamaale-Maarjamaale küll mitte keegi, kel aru peas.

Kui need ettepanekud seadusesse lähevad, siis saab öelda, et Eesti teeb tõepoolest kõik, et meile siia ühtegi pagulast ei tuleks. Euroopa üldises kontekstis vaadatuna on need pagulaste suhtes lausa ennekuulmatult ranged, ja ausalt öeldes, kui neist printsiipidest lähtudes juba praegu ka tegutsetakse, siis ma ei imesta, et riik pole siiatoomiseks veel ühtegi sobivat pagulast leidnud.

Ma ei tea, kas see on halb või hea. Ma ei tea ka, kui paljud neist ettepanekuist tegelikult lõpuks seadusesse sisse hääletatakse ja kas õnnestub IRLil nendega saatuslikust vabalangemisest pääseda. Millised on realistlikud võimalused nende plaanide teostumiseks? Arvestades seda, kui väga me tahame muule Euroopale ikkagi meeldida ja püsida oma eeskujuliku paipoisi rollis. Kui nüüd sellise uue rahvusvahelise kaitse seadusega siin Euroopa Liidu servaalal välja tulla, põhjustab see ilmselt päris korraliku rahvusvahelise furoori.

Nii mõtlengi ma pigem sellele, kas ja mil määral on need eelnõu ettepanekud ikkagi populistlik samm. Sest kõik see, olgem aus, on ikkagi juba päris lähedal neile vaadetele, mille kohaselt me kvoot on null. Need vaated aga on Euroopa Liidu poliitikas ju üsna taunitud (kui me muidugi põlisrahvaste või riikide kauaaegsete kodanike hulgas valitsevaist meeleoludest ei räägi). Nii pean ma nende ettepanekute jõudmist seadustesse kaunis kaheldavaks, kuigi… võimatu see muidugi pole. Aga olgu ühel või teisel juhul, IRL on saanud kindlasti esineda rahvale olulise etenduse hea karjuse või suure päästja peaosas, ning see ei olene enam temast, kas edasine dramaturgia teeb temast võitja või kaotaja.

Aidi Vallik

kolumnist

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Ardo+Tallinnast
8 aastat tagasi

väga head ettepanekud ju! Kahju, et need enamuses arvatavasti sellisel kujul läbi ei lähe. Korralikult karm seadus ja probleem niisama tolvanite tulemisest oleks lahendatud, kes tõepoolest abi vajab ja oma kodumaal elada ei saa, küll see tuleks ka väikese toetuse puhul, kui muud üle ei jää

igatahes
8 aastat tagasi

ei veresolkimisele

"poliitika"
8 aastat tagasi

ei kannata kriitikatki