0

Lauri Luik: kolm suurt väljakutset

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

lauri luik arvo tarmula (2)

Lauri Luik, riigikogu liige (Reformierakond)

Eesti ees seisab täna mitmeid väljakutseid, mis on paljuski mõjutatud poliitilisest ja majanduslikust olukorrast maailmas, kuid ka siseriiklikest arengutest. Peatun neist kolmel: rahvuslik julgeolek, majanduskeskkond ja haldusreform.

Julgeolekuohtude suurenemisega peame ka Eestis olema jätkuvalt valvsad ning panustama riigikaitsesse ja liitlasvägede kohalolekusse. Naftahinna langus ja maailmamajanduse jahenemine puudutavad väga otseselt meie inimeste käekäiku, mistõttu peame suutma riigina olla efektiivsemad ning järjepidevalt looma paremaid võimalusi ettevõtlusega tegelemiseks. Kui suudame seeläbi Eesti majandust stimuleerida, siis paraneb ka iga kodaniku heaolu. Soov parema elukeskkonna, kvaliteetsemate teenuste ning kõrgema elatustaseme järele tingib vajaduse haldusreformiks.

Alustan julgeolekust, kuna see on üldises plaanis minu arvates kõige olulisem küsimus. On riigi ülesanne, et inimesed tunneksid end oma kodus kindlalt. Selleks, et tagada tänavatel rahu ja turvalisus ning aidata hätta sattunud inimesi, on Eesti riigis politsei, sealhulgas abipolitseinikud. Kuna kõik vabatahtlikud on väga oodatud registreeruma abipolitseinikuks või liituma Kaitseliiduga, siis ei näe ma vajadust hakata looma täiendavaid omaalgatuslikke struktuure, olgu nendeks siis Odini sõdalased või keegi muu. Me peame kokku hoidma, mitte ühiskonda lõhestama.

Piirid paika

Ilmselt ei leidu enam kõhklejaid, kes seaksid kahtluse alla meie pingutused panustada riigi julgeolekusse minimaalselt kaks protsenti SKP-st. Oleme seda kohusetundlikult teinud läbi mitmete aastate ning jätkame panustamist ka tulevikus. Lisaks investeerime arvestataval määral Eesti riigipiiri tugevdamisse ja liitlasvägede kohaloleku tagamisse. Rahvusvaheline julgeolekualane koostöö on siinkohal võtmetähtsusega. Loodetavasti jõuab alanud aastal lõpule ka Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimine. Praegu seisab see Venemaa taga. Paigas piir on heanaaberlike suhete eelduseks.

Eesti on maailmamajanduse tõmbetuultes nagu globaliseerumise tõttu iga teinegi riik. Ometigi sõltub meist endist väga palju. Riigi ülesanne on luua ahvatlev ja konkurentsivõimeline keskkond, et meelitada suuri ettevõtteid Eestisse investeerima ning n-ö tarku töökohti looma. Tööjõumaksude jätkuv vähendamine ja väiksematesse piirkondadesse rajatavatele ettevõtetele eeliste loomine on minu hinnangul kaks olulist sammu, millega saaks riik ettevõtjaid toetada ning elu väiksemates piirkondades jõulisemalt arendada. Sama tähtis on meie ettevõtete ekspordivõimekuse suurendamine, toomaks majandusse lisaraha. Mitmemiljardiline Aasia ja kiirelt kasvav Aafrika turg ootavad meid. 

Skype, Transferwise ja GrabCAD on kuldsete tähtedega Eesti riigi visiitkaardil, kuid see nimekiri peab järjepanu täienema. Eesti ei peaks enam konkureerima odava allhanke riikidega, vaid pakkuma võimalusi kõrge lisandväärtusega ettevõtetele, kus luuakse suuremat jõukust. Loomulikult tuleb seejuures tagada, et inimesed, kes ettevõtete ümberstruktureerimise käigus end täiendama või koguni ümber orienteerima peavad, leiaksid võimalikult kiiresti uue rakenduse. Töötukassa koostöös haridusasutuste ja teiste osapooltega teeb selle nimel igapäevast tööd. Vähetähtis pole fakt, et kvalifitseeritud tööjõudu on meil jätkuvalt vajaka.

Uber-majandus

Mida kasumlikum ja lihtsam on Eestis ettevõtlusega tegeleda, seda paremini läheb perspektiivis meie inimestel. E-residentide projekt, mis loob võimalused kasutada e-Eesti teenuseid üle maailma, näiteks anda digiallkirju, on üks ilmekas näide viimastest edusammudest. Neil päevil oleme riigikogus algatamas eelnõu, mis loob seadusliku raami n-ö jagamismajandusega tegelevatele ettevõtetele nagu sõidujagamisteenust pakkuv Uber. Eestil on täna võimalus ja võimekus uue majanduse arenguloos olulist rolli etendada ning seda me ka teeme. Nii anname hoogu majanduskasvule ja tõestame, et oleme jätkuvalt Euroopa innovatsiooniliidrite seas.

Haldusreform on kahtlemata viimase kümnekonna aasta üks suuremaid ja komplekssemaid väljakutseid. Keskvõimu kõrval on siin kandev roll kohalikel omavalitsustel. Peagi on riigikogu menetlusse tulemas seaduseelnõu, mis loob raamid haldusreformi edukaks läbiviimiseks. Suure tõenäosusega on 2017. aasta kohalikeks valimisteks Eestis rida senisest tunduvalt võimekamaid omavalitsusi, mis suudavad tulevikus pakkuda oma elanikele kvaliteetsemaid teenuseid ning paremat elukeskkonda. See sõltub aga paljuski kohalikest omavalitsustest ning nende omavahelisest koostöövõimekusest.

Läänemaal näen ma täna kahte loogilist varianti: kolme omavalitsusega maakond (Haapsalu, Põhja-Läänemaa ja Lõuna-Läänemaa) või siis tervet maakonda liitev omavalitsus. Fakt on see, et niisama käed puusas vaatama jääda ei ole tark, sest riigi poolt loodud suhteliselt kopsakad rahalised motivaatorid rakenduvad vaid vabatahtliku liitumise puhul.

Head omavalitsusjuhid ja volinikud, Teie käes on täna võimalus teha üheskoos midagi tõeliselt suurt, et Läänemaa inimeste eluolu paraneks, teenused muutuksid kvaliteetsemaks ning elukeskkond kaasaegsemaks. Jõudu ja tarkust selleks!

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Uskmatu+Toomas.
Uskmatu+Toomas.

Kui Sa Lauri räägiks sellest-kas vastab tõele,et saite koos sotsidega suurema summa maailma homoorganisatsioonidelt ja sellepärast püüate vastu rahva tahtmist seadust vastu võtta.Majanduses ja uutes arengutes parem ära võta sõna kuna reformierakond pole praeguse juhtkonnaga võimeline muuks kui vaikseks tiksumiseks.

mario koppel
mario koppel

usas süüakse oravaid siinmaal tuleks kah selline punkt sisse tuua ! rasvamaod nagu te olete

õudne
õudne

miks tal lastakse ennast niimoodi alandada kogu aeg.

Pinginaaber
Pinginaaber

Kallis klassivend. Äkki oleks vahelduseks aeg ka tööle minna. See vaht mis seal suust tuleb on kohutav. Sama hull kui tegelik elu Eestis, millest sina Lauri, kahjuks ei tea midagi.

kakaputukas
kakaputukas

Lugesin selle pika lorilaulu läbi,aga sõnade rohkus ei tähenda kahjuks mõtte olemasolu. Kuid siiski,edu vahutamisel,kallis koolivend!

Kalle
Kalle

Lauri, ära jora. Eesti rahvas juba näeb, kuhu te ta viinud olete. Peale maksude tõstmise ja eesti rahva välja suretamise pole te midagi korda saatnud. Visioonitus ja Eesti riigi mahaparseldamine, on see, mis jääb teist ajalukku maha.

T
T

Tööjõumaksude jätkuv vähendamine ja väiksematesse piirkondadesse rajatavatele ettevõtetele eeliste loomine on minu hinnangul kaks olulist sammu, millega saaks riik ettevõtjaid toetada ning elu väiksemates piirkondades jõulisemalt arendada. ???? Palju Te tööjõumakse alandasite? 1% sotsiaalmaksu. Kui inimene teenib 1000 eurot kätte siis tähendab see tööjõumaksudes paar kolm eurot ja pange tähele, see ei kandu edasi töötaja palka – see on osa, mida maksab tööandja. Julgen arvata, et ükski ettevõtja selle 1% pärast mühinal uusi töökohti looma ei hakka. Ja Lauri, äkki tõstaks KOV-i tulubaasi jälle 11,9% peale tagasi. Masu ajal võtsite selle ju ära.

Mnjah
Mnjah

Makromajanduslikult on tööjõumaksude vähendamine hetkel suhteliselt nõrk ettepanek, sest kui riik vähendab tööjõumakse siis ega sellega finantssurve eelarves sotsiaalvaldkonnale ära ei kao (juba täna oleme 100 miljonites miinustes). Seega riik tõstab kaudseid makse (a´la aktsiisid, lõivud, trahvid jms), mille maksavad eelkõige kinni tööstusettevõtted, kes on sisuliselt ekspordi vedajad ehk riiki raha juurdetoojad. Kokkuvõtlikult tulemus suur ümmargune null või hoopis miinusega. Ainuõige on mõelda nn litsentsimaksule väikeettevõttetele (elustiili ettevõtetele) ehk nad maksavad kindla summa aastas riigile maksudena. Samas tuleb aru saada, et Eesti siseturu olematuse tõttu on vaja soodustada eksporti ehk raha juurdetoomist riiki ja see on ainuvõimalik väljund.

Mnjah:)
Mnjah:)
Luik laululinnuks:) Kui poliitik soovib rääkida ja kirjutada majandusest(teadusest) siis on selle eelduseks teadmised majandusteooriast eelkõige makromajandusest. Lugedes antud persooni teksti siis tundub, et rumal näida ei ole enam häbiasi. Lihsalt ei viitsi kommenteerida lollust. Teiseks on olnud maa ja ilm aega reformikatel asju teha, aga kahjuks tehakse suuga suurt linna ja käega ei kärbse s…… Haldusreformi tegemise võluvits on KOV tulubaasi suurendamine ehk riik ei pea kogu maksuraha endale korjama vaid mõistlikult jagama omavalitsustele, et nad saaksid täita oma Põhiseadusest tulenevaid kohustusi. Kui lihtne, samas ei ole mina veel näinud reaalset ja jätkusuutlikku plaani riigiaparaadi kulutuste kokkuhoiuks. Mõisa köis… Loe rohkem »
Jälle
Jälle

Kes neile “neid käsi püsti” artikleid vorbivad. Pikk jutt, kolmest lausest oleks piisanud.

reformi sõdalane
reformi sõdalane

laseme lapsed valima, jätame emad, isad tööta, toome sisse hulgi muidusööjaid, laseme perverdid laste ligi, kingime vankadele osa verega võidetud eestimaast, teeme eestist venelaste sihtmärgi, muudame rahva hambutuks haigeks ja näljaseks, need on siiani olnud need väljakutsed

iiveldama ajab see lauri
iiveldama ajab see lauri
koondame tuletõrjujad ja pensionärid panevad ennast ise põlema, likvideerime arstiabi kättesaadavuse muidu sureme tervelt ja elame kaua, saadame naised tallinna sünnitama, likvideerime hariduse kättesaadavuse, saadame poisid iraagi sõtta usa onude eest sõdima, soodustme alkoholi kättesaadavust muidu rahvas läheb möllama, tagame narkomaania ja aidsi leviku kättesaadavuse igale eetlasele, soodustame inimkaubanduse varjatud vorme, nimetame orjaturu ümber tööhõiveametiks, aitame igal orjal leida endale orjapidaja, loome kõik võimalused vähegi helgemate peade lahkumiseks eestist, likvideerime pensionäride säästud läbi inflatsiooni, ühendame vallad et otsustustasand viia inimestest veelgi kaugemele, asendame demokraatia partorgiaga, teeme poliitprostitutsiooni kohustuslikusks, viime läbi ametkondade sundparteistamise, soodustame eesti kapitali väljavedu, sulgeme vene naftavedude transiidi… Loe rohkem »
wpDiscuz