Terviseameti Haapsalu esinduse spetsialist Lea Kiisi sõnul on kõige kindlam viis grippi haigestumist vältida end õigel ajal vaktsineerida lasta. Foto: Kristjan Kosk
Eelmisel nädalal registreeriti Läänemaal 154 ülemiste hingamisteede viirusnakkuse haigestumist ja kaks gripijuhtu.
Nädalaga on seega haigestumiste arv rohkem kui kahekordistunud – jaanuari kolmel esimesel nädalal jäi see number igal nädalal alla 70 juhu. Eelmisel nädalal registreeriti ka Läänemaal kaks grippi haigestumist, kuid need juhud on terviseameti Haapsalu esinduse spetsialist Lea Kiisi sõnul laboratoorselt kinnitamata.
Kiis selgitas, et gripi üks olulisemaid sümptomeid on kõrge palavik. Ülemiste hingamisteede viirusliku haigestumise korral kõrget palavikku tavaliselt pole, kuid Kiisi sõnul pole see reegel. „See sõltub inimesest, mõnel võib ka viirusliku haigestumise korral temperatuur kõrgeks minna. Ja mõnel ei tule üldse palavikku. Aga gripi puhul on kõrge palavik üks oluline näitaja küll,“ märkis Kiis.
Samas on terviseametil teada ka juhtumeid, kus gripp on läbi põetud ka püstijalu, ilma suurema palavikuta. Nii võib inimene aga levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks. Seepärast soovitab terviseamet isegi kergete sümptomite korral püsida kodus ja võtta ühendust perearstiga. „Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt meetrist distantsi,“ rõhutab amet.
Terviseameti teatel on grippi haigestumine Eestis tõusutrendil, levik laialdane ja haigestunuid on kõigis vanuserühmades. Kõige rohkem on grippi haigestunuid kuni 5-aastaste laset hulgas, kui viimastel nädalatel on uusi haigestunuid kõige rohkem koolilaste hulgas. Jaanuari kolmandal nädalal registreeriti näiteks 85 grippi haigestumist, kelles 17 vajas haiglaravi. Kokku on gripihooaja algusest alates haiglaravi vajajaid aga 48.
Kas on oodata, et gripp Läänemaal ka laiemalt levima hakkab, ei hakanud Kiis ennustama. „Ennustamine on üks tänamatu töö. Mingil määral on see aga ka inimeste endi teha,“ märkis Kiis.
Kiisi sõnul on kahju sellest, et inimesed end õigel ajal vaktsineerida ei lase. „Kui sügisel selleks õige aeg on, suhtuvad paljud sellesse juttu veidi üleolevalt. Nüüd, kui gripijuhtumid on käes ja osa neist üsna rasked, on inimesed justkui paanikasse sattunud. Võiks ju õigel ajal ära vaktsineerida ja siis rahulikuma südamega talvele vastu minna,“ rääkis Kiis.
Ta selgitas, et vaktsineerida võib ka praegu, aga peab arvestama sellega, et immuunsuse tekkimisele kulub kaks nädalat. Need, kes seda nüüd kaaluvad, võiksid Kiisi sõnul konsulteerida esmalt perearstiga, sest otsus sõltub konkreetse inimeste tervislikust seisundist. „Aga see päris õige aeg on ikka möödas,“ nentis ta.
Terviseameti andmetel on gripi vastu vaktsineeritud vaid 1,6 protsenti elanikkonnast.