EPL: miks India kohus Eesti piraadikütid tegelikult aastateks vangi mõistis?

Indias vahistatud Kristo Koha kaitseväelasena välismissioonil. Foto: erakogu

Kohtuotsusest selgub prokuröri ja kaitsja vahelisi vaidlusi, kus advokaadil pole piraadiküttide kaitseks ühtegi vettpidavat tõendit. Seaman Guard Ohio sisenemist India vetesse tõendab ka laeva enda logiraamat. Sekeldused India võimudega oleksid võinud jääda olemata, kui kapten oleks teavitanud piiririkkumisest lähimat sadamat.

Eesti Päevaleht tutvustab esimesena Eestis meie kaasmaalased vanglasse mõistnud kohtuotsuse üksikasju. Üks piraadiküttidest on Haapsalu mees Kristo Koha. 

Täpselt nädal tagasi mõistis Tuticorini kohus piraaditõrjelaeva Seaman Guard Ohio meeskonna, sealhulgas 14 Eesti kodanikku, viieks aastaks vangi. Sellele järgnes välisministri pressikonverents, lähedaste emotsionaalne telepöördumine ja India suursaadiku visiit Tallinnasse. Tundeid tulvil nädalal sündis igast Indiast tulnud teatest uudis.

Eesti Päevaleht töötas läbi palju kõneainet tekitanud kohtuotsuse ja otsis vastust küsimusele, mille alusel Eesti mehed türmi saadeti. Samal ajal kui laevakaitsjate advokaat lubab endiselt olukorra kiiret lahenemist, väites, et kohtus vajavad selgitamist veel üksikud relvadega seotud dokumendid, annab kohtuotsus juhtumist üksikasjalikuma ülevaate. Lõppude lõpuks otsustab meeste saatuse just kohus.

Kohtuotsus on 159 lehekülge pikk ja sisaldab detailselt kirjeldatud seiku. Kohus määras karistuse kolme paragrahvi alusel: keelatud relvade omamise, relvalubade puudumise ja relvastatud alusega India territoriaalvetesse sisenemise eest. Kaks süüdistust langes ära Eestist pärit piraadikütid pääsesid ainult kahest süüdistusest: ettekavatsetud kuriteost ja relva omamisest mitteteatamisest. Esimesel juhul polnud süüdistajal piisavalt tõendusmaterjali ja teises episoodis otsustas kohus, et laevakaitsjad ei saanud oma relvadest politseile teatada, sest merel olles nad ju ei teadnud, kus asub lähim politseijaoskond.

Piraadiküttide süüdistamiseks pidi prokurör esmalt üldse tõendama, et laev asus India vetes. Kummalisel kombel ei vaidle kohtuotsuse järgi laeva koordinaatide üle kumbki pool. Laeva asukoht ühtis nii piirivalve kui ka laeva GPS-seadme ja logiraamatu andmetega.

See-eest tekkis vaidlus territoriaalvete laiuse ja selle mõõtmise üle. Laevakaitsjate esindaja väitis kohtus, et meeskond kasutas selleks eraldi kaarti, kuid prokurör nimetas seda aegunuks. Ühtlasi esitasid laevakapten ja ohvitser kirjaliku avalduse selle kohta, et India ei mõõda oma merepiiri rahvusvaheliste kokkulepete järgi ning neil polnud kavatsustki võõra riigi territooriumile tungida. Kuivõrd laeva asukohal on selles kohtuasjas määrav tähtsus, nõudsid mehed eksitava kaardi ja veenvate süütõendite puudumise tõttu enda õigeks mõistmist. Kohtuotsuses on rahvusvahelist mereõigust ja laeva asukohta India territoriaalvetes analüüsitud kokku rohkem kui kümnel leheküljel, millega kohus luges Seaman Guard Ohio India vetes viibimise tõendatuks ja lükkas kõik sellesisulised kaebused tagasi.

Laeval polnud relvade ega laskemoona jaoks ühtegi vajalikku luba. Peale selle on laevalt leitud 35 relvast kuus Indias turvalisuse huvides sootuks keelatud. Need on Saksamaal toodetud 7,62 x 51 mm kaliibriga Heckler & Kochi G3-d.

Kuidas kaitsja relvade olemasolu laeval ja mitmeid teisi olulisi punkte põhjendas ning mida kohus neist arvas, saab lugeda Eesti Päevalehest.