Kellele ei meeldiks, kui meie sportlased maailmas Eestile nime teevad. Publik telerite ees juubeldab, Facebook täitub eufooriliste hüüatuste ja kiiduhõisetega. Kiitjate hulgas on üldjuhul alati ka mõned ministrid ja poliitikud, kes sobivas kohas ja ajal ning sõnastuses ei unusta rõhutada, kuidas üks või teine sportlane või spordiala viib Eesti maailmakaardile ja toodab meie väikesele riigile suurte seas positiivset imagot.
Siis saab pidu läbi, sportlane on ikka tubli edasi, aga milline on tema argipäev edukate võistluste vahel, huvitab väheseid.
Üks Haapsalu spordisümboleid on juba aastakümneid vehklemine. Haapsalu vehklemiskoolkond ja vehklemistreener Endel Nelis on koguni nii kõva kapital, et tuntud treeneri eluloo põhjal on tehtud film ja vähe sellest – film püüab nii Kuldgloobust kui ka Oscarit, rääkimata mitmest välismaalt saadud publikulemmiku auhinnast. Kas kuldne mehike tuleb koju või mitte, filmitegijad saavad oma tähetunni Hollywoodi punasel vaibal.
Samal ajal treenivad Haapsalu vehklejad põhikooli võimlas tingimustes, mida oleks piinlik muule maailmale näidata. Aga ehk isegi peaks. Äkki peakski maailm teada saama, mis tingimustes Eesti koondise vehklejad treenivad. Ehk see motiveeriks Eesti riigi esindajaid panema õlga alla Haapsalu linna ettevõtmisele ehitada valmis ja sisustada nüüdisaegne vehklemishall, kus kohalike tippude ja tulevikulootuste kõrval võõrustada ka teiste riikide koondisi.
Eestil on järjekorras juba teine peaminister, kes peab sporti au sees ja propageerib seda nii sõnades kui ka ise harrastades. Haapsalu kutsub sedakorda peaminister Taavi Rõivast tegudele – toetage sporti ja tegudega!