Kekkilä võib uuest kaevandusloast ilma jääda

Kekkilä juht Raoul Johanson tahab uues maardlas kolme aasta pärast kaevandama hakata. Foto: Arndus Karnau

Luba ei ole võimalik väljastada, sest Lääne maakonna turbakaevandamise limiit on täis.

Keskkonnaamet teatas turbatootjale Kekkilä, et ei pruugi anda uut kaevandamisluba. Ametlikult käib praegu kaevandamisloast keeldumise menetlus. Turbatootja esitas kaevandusloa saamiseks vajaliku puhastuslodu projekti selle aasta oktoobris. Kekkilä tahab Lääne-Nigula vallas Niibi turbarabas kasutusele võtta uue maardla, mis kannab ametlikult nime Niibi II.

Kekkiläl õnnestus pärast neli aastat kestnud vaidlusi saada selle aasta aprillis keskkonnaametilt heakskiit uue turbakaevanduse keskkonnamõjude hinnangule. Kuigi Niibi turbaraba läheduses asuvate külade elanikud püüdsid keskkonnaametile selgeks teha, et turbakaevanduse kuivendusvesi on rikkunud Salajõe karstiala ja koos sellega piirkonna majapidamiste kaevuvee, ei hoolinud keskkonnaamet protestidest. Keskkonnaamet lükkas Salajõe külaseltsi vaide tagasi, leides, et külaseltsil pole õigust vaidlustada keskkonnamõjude hindamise aruannet. Kekkiläl on nüüd vaja saada vee erikasutusluba kuivendusvee lodule ja kaevandusluba.

Keskkonnaamet teatas turbatootjale, et kaevandusluba ei saa anda, sest Läänemaa turbakaevandamise norm on juba kaevelubadega kaetud.

Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare juhtivspetsialist Raivo Kallas ütles Lääne Elule, et Läänemaal ei ole enam turbakaevanduslimiiti. Kallas aga ütles, et ettevõtja visioon ja soovid on sellised, et nad võiksid kaeveloa saada. Kallas märkis, et tuleva aasta jaanuari alguses on keskkonnaameti juhtide ja Kekkilä juhtide kohtumine, kus asja arutatakse.

Ühtekokku tohib Läänemaal aastas kaevandada 110 000 tonni turvast, millest 30 000 kaevandab Niibi rabas kahel turbatootmisalal Kekkilä. Viimasel on kaks kaeveluba, vastavalt 20 000 ja 10 000 tonni. Nüüd loodab Kekkilä seal kolmanda kaeveloa mahtu vähendada 20 000 tonnilt 8000 tonnile, keskkonnaameti hinnangul aga ei ole see võimalik.

Kaevandusmahu vähendamiseks on kaks võimalust. Kekkilä on teinud ettepaneku liita vana turbatootmisala uuega, et kahe ala peale kokku kaevandada 20 000 tonni aastas.

„See ei ole võimalik, sest maapõueseaduse järgi on lubatud praegust mäeeraldist laiendada juhul, kui olemasoleva loaga kaevandatavat maavara jätkub kuni viieks aastaks. Niibi turbatootmisalal jätkub kaevandatavat maavara üheteistkümneks aastaks,” ütles keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni maavarade spetsialist Merike Rosin.

Alternatiivina on Kekkilä teinud ettepaneku pikendada vana kaevandusluba kümne aasta võrra, et saaks vähendada aastamahu 7000–8000 tonni peale. Keskkonnaamet pole ka sellega nõus, sest sellise mahuga pole võimalik turbavaru kümne aastaga ammendada. Rohkemaks kui kümneks aastaks maapõueseadus kaevandusluba pikendada ei luba.

Kas ja millal võiks tekkida maakonnas vaba kaevandusmaht, et Kekkilä saaks uue loa, ei osanud Merike Rosin öelda.

Kekkilä Eesti OÜ juhatuse liige Raoul Johanson ütles aga, et loodab kaevandusloa saada juba tuleval aastal, reaalselt kaevandama loodab Kekkilä seal hakata kolme aasta pärast.

Johansoni sõnul loodetakse kaevandusmaht ikkagi jagada uue ja vana kaevanduse vahel.

Vanast kaevandusest on turvast kaevandatud aastakümneid ja selle turbavarud hakkavad tasapisi ammenduma. Johanson ütles, et Kekkilä annab ära 130 ha, kus pole enam midagi kaevandada. Alalt, mis Kekkiläle jääb, oleks Johansoni sõnul võimalik kaevandada 8000 tonni aastas. 130 ha korrastamine tagastamiseks sai alguse juba 2008. aastal, vahest aasta pärast jõuaks see protsess lõpule, ütles Johanson.

Teiseks peaks Johansoni sõnul tooma leevendust 1. jaanuarist kehtima hakkav uus maapõueseadus, mis võimaldab vana kaevandusluba pikendada rohkemaks kui kümneks aastaks ehk siis täpselt nii kauaks, kuni 7000–8000tonnise aastamahuga kaevandades turbavarud ammendatakse.

Johansoni sõnul pole Niibi turbatootmisalalt 20 000 tonni aastas kunagi kaevandatudki.

„Võib-olla ehk millalgi nõukogude ajal,” ütles Johanson.

Kekkilä kaevandab Niibi turbatootmisalalt 20 000 tonni asemel tegelikult vaid 5000–10 000 tonni aastas ja Niibi III turbatootmisalalt 8000–10000 tonni aastas, ütles Johanson.

Johanson märkis, et tavapärane matemaatika turbatootmisel ei kehti: turvast ei ole võimalik kaevandada kogu aeg ühesuguse aastamäära järgi: esimesed aastad kuluvad sissetöötamisele, viimased aastad sellele, et „põhja” kätte saada, ja tootlikkus väheneb.

Johanson ütles, et kui Kekkilä saab tuleval aastal kaevandusloa, siis reaalne kaevandamine võiks uuel turbatootmisalal alata kolme aasta pärast. Kekkilä on esitanud keskkonnaametile Niibi II kaevandamise kuivendus- ja mäetööde projekti ning turbatootmise  alalt väljajuhitava sajuvee puhastussüsteemi ehitusprojekti. Keskkonnaametilt tuleb saada ka vee erikasutusluba, kaevandusala ette valmistada ja veepuhastussüsteem valmis ehitada. Pärast seda võib hakata kaevandama.

Niibi uue turbakaevanduse vastu on aastaid võidelnud kohalik rahvas, sest pärast Niibi III turbatootmisala kasutuselevõttu on nende kaevuvesi hakanud halvenema, juba mõnda aega ei ole puurkaevuvett võimalik kasutada toiduks ega joogiks. Kohalikud kardavad, et uus kaevandus ajab nende kaevuvee veel rohkem hukka ja rikub ka salvkaevud.