4

Jüri Adams: paarkonna seadus – kellele ja milleks?

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

adams

 

Võitlused kooseluseaduse rakendamise seaduse eelnõu ümber riigikogus on nüüd mõneks ajaks vaibunud. Algatajate lootus jõustada see 49 lehekülje pikkune tekst seadusena enne uut aastat, ei teostunud. 2014 vastu võetud kooseluseadus aga jõustub 1. jaanuarist. Kas ilmub välja paare, kes püüavad notari juures sõlmida vastava omavahelise lepingu ja kas notarid saavad seda teha, saab selgeks õige varsti.

 

Nüüd on taas aega ja võimalust seletada, et probleemid nn. rakendusseadusega ei ole mitte ainult nendel, kes on kooselu-seadusele otsustavalt vastu, vaid et vähemalt samasuur vastuseis on ka hoopis teisel põhjusel.

Riigikogule esitatud rakendusaktide eelnõu (114 SE) on ebaõnnestunud. Selle poliitiline sisu on üsna lihtne. Esmalt: nii kõigi paaride (nii samasooliste kui erisooliste) notariaalsed lepingud tahetakse sisuliselt võrdsustada abieluga, kuigi nimetus jääks erinevaks. On üles otsitud kõik kohad Eesti seadustes, kus on kasutatud sõnu „abielu“ või „abikaasa“ ja neid kohti tahetakse täiendada sõnadega „registreeritud kooselu“ ja „registreeritud elukaaslane“. Aga kooseluseaduse vastuvõtmise ajal lubati, et „samasooliste abielu“ ei ole mõtteski.

Teiseks tahetakse laiendada samasoolistele paaridele ka kõik rahalised toetused, mida riik annab ühel või teisel juhtumisel abielulistele. Sellist asja ei ole aga Eestis isegi arutatud, rääkimata sellest, et oleks niimoodi kokku lepitud.

Võimalikelt tagajärgedelt on aga kõige ohtlikumad rohkem kui 15 pika seaduse muutmise katsed, kus tihti puudub igasugune side kooseluseaduse temaatikaga.Sellise lähenemisega ei saa nõustuda. 

Vabaerakonna fraktsiooni saadikud Riigikogus on välja pakkunud uue lahenduse – paarkonna seaduse (151 SE).

See algatus ei ole seotud mitte niivõrd eelpool käsitletud rakendusseaduse eelnõuga, kuivõrd 2014. aastal vastu võetud kooseluseadusega, mille sisu osaliseks asendajaks ta ennast pakub. Kooseluseaduse algatajad väitsid ju, et nende lähtepunkt on „sooneutraalne“. Kõigile ühevõrra sobima pidav notariaalse lepingu vorm aga anti selline, et erisooliste, abielu mittesõlminud paaride probleeme see praktiliselt ei lahenda. Ei ole ka põhjust, miks vabaabielupaarid hakkaksid omavahel taolisi lepinguid tegema. Kuid samasooliste paaride lepingute küsimused jäid segaseks.Selline „kaks kärbest ühe hoopiga“ meetod oli algusest peale kõlbmatu.

Meie algatus käsitleb praegu ainult samasooliste paaride küsimust. Erisooliste aga abielu mittesõlmivate paaride asjad on hoopis keerulisemad ja vajavad eraldi tegelemist. Usume, et seaduseloome saab parem, kui iga probleemivaldkonda käsitletakse eraldi, ikka „üks samm korraga“, ja seadustes tehakse muutusi nii vähe kui võimalik.

Eesti keeles ei ole sõna või väljendit, mis tähistaks samasooliste isikute paari ja mida võiks kasutada sellesisulises seaduses sobiva terminina. Keeleinimestega nõu pidades ja eesti keeles selgelt eristuvat sõna otsides köitis eelnõu algatajaid võimalus anda uus tähendus ajaloolisele sõnale „paarkond“, mis on olnud üks paljudest rahvalikest abielu sünonüümidest. Kui aga keegi pakub sobivama sõna, oleme tänulikud.

Kõnesoleva lepingu saavad omavahel sõlmida kaks samast soost inimest, kes ei ole kumbki abielus või kes ei ole mõne teise samalaadse lepingu osalised. Lepingu jõustumisest alates peab lepingu poolte suhtes hakkama kehtima uus varasuhte kokkulepe, mille põhivariandid on needsamad, mis on Eestis sätestatud abielu sõlmijate jaoks.Kui meie algatus leiab toetust, siis on järgmine loogiline samm kooseluseaduse tühistamine.

Paarkonna seaduse laiem poliitiline siht onära hoida Eesti ühiskonna edasist lõhenemist ja avalikuarutelu suundumist lihtsustavale hüsteeriale. Eesti ühiskond ju aktsepteerib, et meie keskel elavad samast soost paarid, kellel on teineteise vastu soojad tunded ning kes tahavad oma eluteed käia üheskoos. De facto aktsepteeritakse neid juba ammu.

Jüri Adams

riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni liige

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
irw
irw

lõhestajad peaks võtma vastutuse, millist ühiskonda on kõige lihtsam vallutada? õige , loomulikult lõhestunud ühiskonda on kõige lihtsam vallutada, kes sooneutraalsed trollid on meil mõjuagendid?

onikka
onikka

Omasoolistele omaette seadusesätteke sobiks!Ja kooseluseadus ära jätta!Siis oleks ehk hundid söönud ja lambad terved.

et
et

rahvas lõhestada ja sugutuks muuta

Liis
Liis

Pakun sobivama sõna “paarkonnale”: “perekond”. Inimesed, kes üksteist armastavad, oma elud seovad, end üksteisele pühendavad, koos kodu rajavad, koos lapsi kasvatavad, koos rõõmustavad ja koos muretsevad, koos õhtust söövad, koos telekat vaatavad ja üksteisele haiguse ajal teed toovad moodustavad perekonna. Eesti ühiskond ju aktsepteerib, et meie keskel elavad erinevad perekonnad. Pakun ka sobivama lahenduse paarkonnaseadusele: kooseluseadus, mis on juba vajalikuks ja pädevaks tunnistatud ning vastu võetud.

wpDiscuz